2018. aastal algatas Eesti Folkloorinõukogu koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega aktsiooni „Hakkame santima!”. Eesmärgiks elavdada sanditamistavasid ning tõsta teadlikkust nende kommete mitmekülgsusest. “Hakkame santima!” aktsiooni raames korraldab Eesti Folkloorinõukogu augustist oktoobrini igas maakonnas mardikombestiku koolitusi õpetajatele ja kogukondadele. Lisaks toimub novembris festivalinädal, mis kulmineerub 9. novembril martijooksmise ning üle-eestilise mardisantide rahvaloendusega.
Mardikombestiku koolitustele on oodatud õpetajad, kogukonna eestvedajad, kultuuritöötajad, töökollektiivid, perekonnad ja sõpruskonnad. Koolitus õpetajatele toimub 19. oktoobril Haapsalu linnuse seminariruumis või Iloni Imedemaa käsitöökojas. Kõikidele teistele huvilistele 28. oktoobril Asuküla Seltsimajas.
Koolituspäev koosneb kolmest osast:
1) teooria/ajalugu – kust on alguse saanud martijooksmise traditsioon, kuidas mardipäev ajas on muutunud, kes on mardisandid ja mis on nende roll, kust leida materjali santimistraditsiooni kohta?
2) martijooksmise töötuba, läbimängimine – mida mardisandid teha oskavad, kuidas end maskeerida, kuidas laulda mardilaule, kuidas korraldada mardipidu?
3) kaasamine – kuidas kaasata mardipäeva tähistamisesse sõpruskonda, lapsevanemaid, lasteaeda, kooli või kogukonda?
Koolitus maksab 5 eurot ning sisaldab 6-tunnist õppepäeva koos lõunasöögiga.
Osavõtmiseks vajaliku registreerumisankeedi leiab hakkamesantima.ee kodulehelt või “Hakkame santima!” facebooki lehelt.
Täpsemat infot koolituste kohta saab maakondlikult “Hakkame santima!” kuraatorilt: Karin Mägi, karin.magi@salm.ee, telefon 59 196 712.
Mardisant on olnud Eestis sajandeid oodatud külaline. Maskeerimine, pillimäng, laulmine, tantsimine ja hüppamine on vajalikud selleks, et mardisante ära ei tuntaks, kuid ka selleks et kurja ning õnnetusi eemale peletada. Pererahvas rõõmustas, kui sanditajad põrandale viljateri või herneid külvasid ning pereliikmeid mardivitsaga vitsutasid. See kõik tõotas head ja viljakat aastat.
Rikkalike kommetega mardipäeva tähistatakse tänapäeval üsna tagasihoidlikult – see on muutunud peamiselt laste pärusmaaks. Kas teadsid, et veel 200 aastat tagasi jooksid marti vaid nooremad vallalised mehed – perepojad ja sulased? Noored alustasid marti jooksmist hilisõhtul ja lõpetasid alles siis, kui kukk kires. Marti jooksmine oli omal ajal nii oluline, et isegi mõisahärralt küsiti luba töölt pikemaks ajaks eemal olla. Taludes lubati mardilaupäeval töödega varem õhtule minna. Mardipäev on olnud pidupäev nii martijooksjatele kui marte vastuvõtvale pererahvale. Igas Eesti taluperes olid vanemal ajal lauad kaetud piduroogadega, milleks olid vorstid ehk mardimaugud, verikäkid, verileib, keedetud seapea, poolik seakülg, karask, küpsetatud kaalikad, vahutav õlu ja kali.
