Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töölt lahkumine omal soovil on töötaja vaba tahe. Tööandja ei saa sundida lahkumisavaldust kirjutama. Kui töötaja ei soovi töösuhet üles öelda, ei pea ta seda ka tegema. Kuni kumbki pool ei ole esitanud ülesütlemiseavaldust, jätkab töötaja tööl käimist ja tööülesannete täitmist.
Tööleping on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel, kuid selleks peavad mõlemad töösuhte pooled oma nõusolekut väljendama. Ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Lisaks sellele, et mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, peab jõudma kokkuleppele ka lõpetamisega seotud tingimustes (nt töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms). Seaduses ei ole sätestatud, millises vormis peab kokkuleppe saavutama, seega võib lepingu lõpetamiseks saavutada kokkuleppe ka suuliselt, kuid soovitavalt siiski kirjalikult vormistada.
Tööandja saab ühepoolselt töösuhte üles öelda ainult erakorraliselt, st tal peab olema selleks mõjuv põhjus. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama.
Tööandja peab töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
- alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
- üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
- viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
- kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on võimalik pöörduda 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse).
Vaidlustamise kohta leiab täiendavat informatsiooni SIIT.
