Jaanuari esimesed kaks nädalat on Eesti jalgpalliklubidele kiire aeg. Tuleb registreerida oma võistkonnad kevadel algavateks Eesti noorte meistrivõistlusteks. Viimased 26 aastat on sama teinud ka Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi.
Väike maaklubi on minemas taas uuele ringile. Esimest korda osaleti riigi esivõistlustel juba 1999. aastal. Sellest ajast saadik on noored lõunaläänlased püsinud kenasti sadulas. Praegu on aga Eesti noortejalgpallis seis selline, et järjest vähem näeme selles sarjas osalemas maaklubisid.
1999. aastal alustati koos kümnete teiste maakohtade klubidega, aga praeguseks ei ole iseseisvalt mängimas peale Lõuna-Läänemaa JK enam keegi. Aja jooksul on tulnud uusi võistkondi juurde või on väiksed klubid Eesti noorte meistrivõistlusteks jõud ühendanud. Eelmisel aastal oli riigi esivõistlustel kogu võistkondade üldarvust maapiirkondade võistkondi napid kuus protsenti.
Lõuna-Läänemaa JK alustas esimesi Eesti meistrivõistluste hooaegu Virtsu põhikooli jalgpallipoistega. Seal algasid treeningud 1994. aastal. Seega koguti rammu tervelt viis aastat, et oma väikene nina suurte klubide mängumaale pista.
Aja jooksul hakkasid Virtsus treeningutel käima ka ümbruskonna koolide poisid. Virtsu oli keskus, kuhu kõik huvilised kokku tulid. Nii kasvaski välja unikaalne süsteem, kus väike klubi tugines suuresti väikekoolide spordilastele. Lõuna-Läänemaa JK-s mängisid Virtsu, Vatla, Tuudi, Kõmsi, Metsküla ja Kasari koolide jalgpallurid. Igast koolist tulid erineva kasvatusega lapsed ja nii sai treener laste mitmekesised iseloomud ja oskused muuta jalgpallivõistkonna jaoks tugevuseks, mis vedas klubi väga hästi välja.
Jalgpallihuvi kasvas selle piirkonna laste hulgas meeletu kiirusega ja nii avati lisaks Virtsule treeninggrupid Vatlas, Kõmsil ja Lihulas. Just Lihula oli uue aastatuhande alguses piirkond, kus alustasid treeningutega uue põlvkonna noored. Eriliseks tegi asjaolu veel see, et Lihula gruppides hakkasid treeningutel käima lapsed Kullamaa, Risti, Taebla ja Martna koolidest. Seega võttis jalgpallitöö Lõuna-Läänemaal enneolematud mõõtmed.
Uue aastatuhande esimese kümnendi lõpus sai Lihula ainsaks klubi treeningkeskuseks. Sellesse aega jäi ka klubi uus suund – tüdrukute jalgpall. See oli edukas periood, võideti klubi esimene medal Eesti meistrivõistlustelt, 2009. aastal pronskmedal tüdrukute B-klassi esivõistlustel.
Praeguse aja lapsed jätkavad Eesti noorte meistrivõistlustel mängimist. Viimased kaks hooaega on pisikesed vutisõbrad olnud Eesti meistrivõistlustel väga tublid. Muutunud on aga palju. See, mis on klubi jaoks põhiline – erinevate koolide erinevad lapsed – on kadumas. Sest koole lihtsalt enam ei ole.
Siiski saame poisse ja tüdrukuid veel eksisteerivatest Lõuna-Läänemaa koolidest. Maakoha klubil peab olema oma tee ja suund. Selline on olnud meie tee – leida üles erineva kasvatusega lapsed.
Kui aastakümned tagasi võtsime viis aastat hoogu, et riigi esivõistlustel alustada, siis nüüd on taas käes aeg, mil nuputada, kellega seal mängida. Maapiirkonnas võistkonnaala harrastada, elujõulist jalgpallivõistkonda luua, elus hoida, treenida ja Eesti meistrivõistlustel konkurentsivõimeliselt mängitada on ikka paras katsumus.
Siiski on suur rõõm, et just praegu on lastele selles osas appi tulnud tublid lapsevanemad, kes viimased aastad üliagaralt aitavad, toetavad ja igal võistlusel kaasas käivad. See on justkui meie uus tee. Ja loomulikult lapsed ise. Kõik nad on väga tublid.
Lõuna-Läänemaa JK esimesest trennist möödub sügisel 30 aastat. Tähtsal hooajal mängivad Eesti noorte meistrivõistlustel Lõuna-Läänemaa JK U10 (2015-2016 sündinud) ja U12 (2013-2014 sündinud) lapsed.
Jaanus Getreu
