Lihula gümnaasiumi spordihoones peeti järjekorras seitsmes Lõuna-Läänemaa noorte kõrgushüppevõistlus. See on väga osavõturohke spordiüritus, mis on toimunud pea igas selle piirkonna paigas. Hüpatud on Lihula vanas spordihoones, Kõmsi rahvamajas, Virtsu spordihoones ja isegi Lihula gümnaasiumi aulas, kui uut spordimaja ehitati.
Nüüd ongi viimased aastad saadud võistlust pidada seal. Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi algatatud võistlusele on viimastel aastatel appi tulnud Lääneranna spordikool.
Sel aastal hüppas võistlustel koguni 50 spordilast. Osalejaid oli Lihula gümnaasiumist ning Virtsu, Kõmsi ja Metsküla koolidest. Pisemad hüppajad olid kohale tulnud Kõmsi lasteaiast. Välja tuli tore ja heade tulemustega hüppevõistlus.
Kokku võistles kuus vanuseklassi. Kõige nooremate, 7-8-aastaste tüdrukute võistluse võitis Lihula kooli sporditüdruk Adele Kukk. Tema ületas kõrguse üks meeter. Viie sentimeetriga jäi talle alla Virtsu kooli sportlane Mirjam Jõgi.
Ka poiste võit läks Lihula kooli, Rannel Kalinovski sai kirja 0,95-meetrise tulemuse.
9-10-aastaste tüdrukute ja poiste esikolmikute tulemused olid täpselt ühesugused. Tüdrukute võistluse kolmikvõit läks Kõmsi algkooli. Säde-Lii Vokk püstitas võistlussarja rekordi. Ta ületas kõrguse 1,15. Nii Liisbeth Vridolin kui ka Keira Koit said jagu kõrgusest 1,10.
Poiste võistluse võit rändas aga Virtsu kooli. Romec Vatter ületas samuti kõrguse 1,15. Ka see on sarja uus rekord. Teine ning kolmas koht, Uku Tamme ja August Reinmaa, said jagu kõrgusest 1,10. Nemad õpivad Lihula koolis.
11-12-aastaste tütarlaste esikoha napsas taas Kõmsi kooli õpilane. Meribel Vendel ületas 1,15. Poiste kaks paremat ületasid lati, mis oli asetatud 1,25 meetri kõrgusele. Katsete arvuga sai aga esikoha Karl-Markus Kärp, jättes teiseks Marius Põllu. Mõlema poisi kodukool on Lihulas.
13-14-aastaste tütarlaste võistluses sai sarja uue rekordiga esikoha Kertu Kärp Lihula koolist. Tema ületas kõrguse 1,30. Poistest võitis sama tulemusega Kertu koolivend ja treeningkaaslane Henry Kurnim.
17-18-aastaste võistluse võitsid Lihula gümnaasiumis õppivad Triine Kalinovski ja Paul Lomp. Nemad ületasid kõrguse 1,40.
Eraldi tuleb aga peatuda 15-16-aastaste noormeeste võistluse juures. Siin näitasid kaks 15-aastast kergejõustiklast, Sten Martin Viidemaa ja Taavi Tiidussalu, võistlust, mida Lõuna-Läänemaa pinnal aastakümneid nähtud ei ole. Nad ületasid mõlemad kõrguse 1,60. Sellega püstitasid nad oma isiklikud ja ka võistlussarja rekordid. Viimati hüpati Lihulas ametlikul võistlusel nii kõrgele selle sajandi alguses. Lihula gümnaasiumi kunagine õpetaja Väino Põld meenutas, kuidas noored sajandi alguses tema juures treeningutel käisid. Kõrgemale on aga selle piirkonna noor hüpanud küll. Ainar-Sten Junker ületas mõned aastad tagasi Tallinnas Eesti noorte meistrivõistlustel 1,75 ja lendas sellega esikaheksasse.
Lõuna-Läänemaa noorte kõrgushüppevõistluse ellukutsumise üks põhjusi lisaks sellele, et see annab siin ühe võimaluse lastele juurde, on kindlasti ka ajalooline. Kõrgushüpe on kergejõustikuala, mis on meie piirkonna laste ja noorte hulgas olnud väga heal tasemel. Gert Oosimi 1993. aastal hüpatud kooli rekord 1,93 kehtib siiani. Cara Sombi tüdrukute mark 1,50 on aga ületamatu olnud 1978. aastast.
Numbrid jäävad ajalukku ka siis, kui meie kunagised suured ja edukad koolid on suletud. Nii on Kasari kooli jäädav rekord Jaanis Neidorfi käes. Tema hüppas 1978. aastal tulemuseks 1,70. Või neidudest Kerli Järv, kes 1993. aastal hüppas 1,55. Ja Virtsu kool. Aastal 1988 hüppas siis vaid 13-aastane Tõnis Soop üle latist, mis oli asetatud kõrgusele 1,65. Hullumeelne! Ja neidudest Trinity Õismets, kes 2017. aastal tegi 14-aastaselt kooli rekordiks 1,50.
Just see meie väike võistlus võib olla üheks tõukeks, et saame tulevikus rekordnumbreid.
Jaanus Getreu
