Regionaal- ja põllumajandusministeerium soovib alates 1. juunist 2027 muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimine ning kiibistamine kohustuslikuks. Loomade ning nende pidajate andmed tuleb kanda PRIA juurde loodavasse lemmikloomaregistrisse.
Mikrokiibi paigaldamise ehk kiibistamise kohustus aitab tagada, et looma omanik on tuvastatav looma sünnist surmani. Andmeid loomade ja pidajate kohta on nii praktilisuse kui ka andmekaitse huvides mõistlik hoida riiklikus registris.
„Hulkuvat looma on enamikel juhtudel võimalik tuvastada vaid tänu nahaalusele mikrokiibile, mistõttu soovimegi kiibistamise kohustuslikuks teha. Riiklik lemmikloomaregister, kuhu kiipide andmed kantakse, tagab selle, et loomade ja pidajate andmed on volitatud isikutele üle Eesti kättesaadavad, ent samas turvaliselt kaitstud,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
„Siiani on registrid olnud kohalike omavalitsuste põhised, aga loom halduspiire ei tunne. Mida lihtsamini ja kiiremini on looma pidaja tuvastatav, seda vähem on kodutuid loomi ja ka vaidlusi, kes looma eest vastutab,“ lisas ta.
Samuti tekib selge ülevaade lemmikloomadest riigis, mis aitab planeerida nii järelevalvet kui ka korraldada kohalikke teenuseid. „Registri loomine aitab vähendada loomadega seotud kuritegevust, sh nende varastamist ja edasimüümist. Tänu sellele saab ennetavalt kontrollida loomade heaolu, näiteks kutsikavabrikutes. Lisaks aitab register planeerida avalikku ruumi vastavalt elanike ning nende lemmikloomade vajadustele,“ ütles Hartman.
Edaspidi peab igaüks, kes võtab endale kassi, koera või valgetuhkru, laskma looma kiibistada veterinaararstil, kes kannab kiibi kohe ka riiklikusse registrisse. Kui looma pidaja kingib või müüb looma edasi ning seega looma pidaja vahetub, teeb registris muudatuse juba looma pidaja. Samuti tuleb registris ajakohastada nii lemmiklooma kui ka tema pidaja andmed, kui need peaksid muutuma.
Lemmiklooma registreerimise ja pidaja vahetamise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot, mille eest kaetakse registri ülalpidamiskulu. Juba praegu eri registrites olevate lemmikloomade eest riigilõivu tasuda ei tule, nende andmed kantakse üle riiklikusse registrisse.
Lisaks tehakse veterinaarseaduses ka väiksemaid tehnilisi muudatusi. Muu hulgas pannakse veterinaarteenust pakkuvatele ettevõtetele kohustus esitada kogutavate andmete loetelus andmeid püsivalt töötava veterinaararsti kohta. Laiendatakse ka veterinaararstidele kehtivaid nõudeid teavitada erinevatest loomataudidest.
Kohustuslik kiibistamine ja riiklik register on eeldus plaanitavatele muudatustele loomakaitseseaduses, millega parandada loomade heaolu.
