Värskest Lääne maakonna tööjõuvajaduse prognoosist joonistub välja, et väga paljudes valdkondades valitseb tööjõupuudus. Töötajate puudust kinnitab ka jätkuv tööpakkumiste kasv maakonnas. Eelmise aasta kevadega võrreldes oli tänavu tööpakkumisi 75% rohkem.
Tööandjad märgivad, et keeruline on leida inimesi vahetustega tööle. Läänemaa maakonna toiduainete tööstuse ettevõtted on juba mõnda aega otsinud leevendust välistööjõu palkamisest.
Puidutööstuses napib endiselt oskustööjõudu. CNC-pingioperaatoreid võetakse igal ajal avali süli vastu – neist on endiselt suur puudus.
Uuringus küsitletud tööandjad märkisid, et ärev olukord maailmas ja toorainenappus võib töötleva tööstuse tööjõuvajaduse panna mõneks ajaks ooterežiimile.
Tervishoiusektor vaevleb hooldajate puuduse all. Sugugi parem olukord ei ole, kui soovitakse värvata õdesid, eriarste, füsioterapeute – neid tööturul napib.
Majutus- ja toitlustussektorile on jätnud jälje koroonaaeg. Töötajad on liikunud teistesse valdkondadesse, kuna töö selles sektoris oli ja on endiselt ebastabiilne. Kokkade puudust võib Läänemaal pidada juba krooniliseks. Eriti hädas on need toitlustusasutused, kes soovivad kokka palgata hooajaliselt. Viimasel ajal ei ole lihtne leida ka toitlustuse klienditeenindajaid ning majutusasutustesse koristajaid.
Tööjõupuudust tajub üha tugevamalt ka teenindussektor. Takistuseks poemüüjate ja kassapidajate leidmisel on kindlasti graafikujärgne töö ja ka palgatase. Haridussüsteemis on puudu kõrgema astme õpetajatest, vanemad õpetajad lähvad pensionile ja uusi ei tule piisavalt peale.
Baromeetri tulemustest selgub, et maakonnas on ka ameteid, kuhu töötajate leidmine ei valmista tööandjale väga suurt muret. Läänemaa tööturul on piisavalt näiteks alghariduse õpetajaid, raamatupidajaid, müügiesindajaid, üldehitajaid.
Need tööotsijad, kes soovivad Läänemaal tööd leida andmesisestaja või sekretär-juhiabina, peavad arvestama, et tööotsingud võivad venida oodatust pikemaks, kuna nende ametialade inimesi on piirkonnas pigem rohkem kui tööturul nõudlust.
Läänemaa tööjõuvajaduse baromeeter on leitav SIIT.
Eesti Töötukassa koostab regulaarselt tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter.
Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt Töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.
Üle-eestiliste andmete kokkupanekul on märgata, et värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Ajaga, mil koroonast polnud veel keegi midagi kuulnud. Pea kõik tööandjad on täna seisukohal, et tööturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes.
Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis tänaseks on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turismitöötajad, meelelahutus, restoranid – kõik on täna taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta poolteist tagasi oli olukord vastupidine.
Nii tööotsijal kui tööandjal tuleks täna arvestada maailmas valitseva olukorraga. Kui koroona saabus ootamatult, siis täna on selge see, et tööturul ja majanduses on oodata muutusi. Ja sel korral teame, et muutused tulevad, seega võiks töötajad arvestada sellega, et mida rohkem on tal erinevaid oskusi, seda kindlam on tema tulevik. Tööandja võimalused on seotud ennekõike innovatsiooniga – kuidas uuendada, muuta, automatiseerida oma tegevusi ja kuidas pakkuda tööotsijale midagi lisaks, olgu selleks siis transport tööle ja tagasi, lastehoiu võimalus või midagi muud, mis toob tööotsija just tema juurde.
