Eile kogunesid Eesti loodusteaduste olümpiaadil (ELO) parimaid tulemusi saavutanudLäänemaa, Hiiumaa ja Lääne-Virumaa õpilased Tartusse eksperimendipäevale. Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislaboris avanes neil võimalus kogenud juhendajate käe all uurida pesu pesemisega seotud teaduslikke probleeme. Põnevaid katseid tehti loodusliku mahetoote pesupähkliga.
Tartu Ülikooli Chemicumis toimunud pesupähklilaboris aitasid osalejad väljamõeldud tegelasel uuendusliku pesemistehnoloogia tõhusust hinnata. Nimelt on Mulgimaa restoranipidaja Leemet Kulp otsustanud soodsast pesupähklijahust tööriiete ja käte pesuks looduslähedast pesugeeli valmistama asuda. Hiljuti tellis ta kolmelt pakkujalt väikesed näidispartiid, et neist kvaliteetseim välja valida. Õpilastel tuli hinnata uudse looduslähedase pesuvahendi sobivust ja selle tarvis hangitud tooraine ehtsust.
Põnev legend suunas õpilased esmalt vaatluste, mikroskoobi ja keemiakatsete abil selgitama, millist pesupähklijahu tasub pesupähkligeeli valmistamiseks tellida ning millised jahud olid petukaup.
Seejärel tuli noortel uurijatel isevalmistatud katseseadega võrrelda mahe-pesugeeli pindpinevust tavalise poes müüdava pesugeeliga. Nobedamad osalejad said oma nutikuse ja guugeldamisoskused proovile panna pesuviktoriinis. Programmi lõpetas tulemuste arvutipõhine kokkuvõte, mille käigus õpiti üht-teist ka teadustulemuste analüüsi ja esitamise kohta.
Pika tee Tartusse võttis ette kaks Oru kooli õpilast koos õpetajatega. Kokku osales katsepäeval 20 Läänemaa, Hiiumaa ja Lääne-Virumaa noort.
Oru kooli 7. klassi õpilase Karen Loorensi muljed katsepäevast olid väga head. Näiteks sai ta uurimislaboris teada, et nafta toorainest toodetud ja ökoloogilise päritoluga pesuvahenditel on sama palju plusse ja miinuseid. Kõige enam meeldis Karenile märgpreparaate valmistada ning neid mikroskoobi all uurida. „Ma olen väga rahul, et otsustasin siia tulla,“ rääkis neiu.
Oru kooli õpilastega kaasas olnud õpetaja Margit Kiiviti sõnul on selliste päevade korraldamine teretulnud, sest pakub teemast huvitatud õpilastele koolitunnist erinevaid kogemusi. Samuti annab see neile võimaluse end proovile panna ja areneda. „Lisaks on see ka hea võimalus tutvuda Tartu Ülikooli õppehoonega,“ kõneles Kiivit.
„Uurimislabori meeskonnal on samuti rõõm juhendada särasilmseid ja nutikaid noori, kes pikale teekonnale vaatamata olid usinasti eksperimenteerimas. Õpilaste saadud tulemused olid tänases pesupähklilaboris silmapaistvalt head,“ rääkis uurimislabori programmikoordinaator Karin Hellat.
Täpsuse ja põhjalikkuse eest jagatakse laboris töötanud õpilastele ka auhindu. Auhinnad on pärit rahvusvahelistelt olümpiaadidelt, kuhu needsamad tublid katsetajad ka ise tulevikus jõuda võivad, kui selleks tublisti vaeva näevad. Selles laboris olid tublimad Berit Tikenberg Kärdla põhikoolist, kes sai parima bioloogia töö auhinna. Pindpinevusteguri määramisel said kõige täpsema töö eest auhinnad Eva-Maria Raudsepp Tamsalu gümnaasiumist ning Kert Pärnamäe Kadrina keskkoolist.
„Ootame alati eksperimendipäevadele selliseid huvilisi noori, keda kindlasti kohtame tulevikus nii loodusteaduste olümpiaadidel kui ehk hiljemgi, näiteks teadlasekarjääri kasuks otsustamas,“ märkis Hellat.
Kuigi Eesti loodusteaduste olümpiaad on toimunud juba 15 aastat, korraldab Tartu Ülikooli teaduskool taolisi eksperimendipäevi sel aastal esmakordselt. Seda tänu ettevõtte Graanul Invest toetusele. Veebruaris-märtsis saab ettevõtte toel võimaluse uurimislaborisse tulla 250 ELO piirkonnavoorus osalenud õpilast. Alates 2019. aasta lõpust panustab Graanul Invest loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Muude tegevuste hulgas toetab Graanul Invest loodusteaduste olümpiaadi ja teaduskooli uurimislaborit, kus toimub loodusainete integreeritud õpe.
Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul aitab piirkonnavoorus osalenud õpilaste premeerimine katsepäevaga Tartus kindlasti süvendada õpilaste huvi loodusteaduste vastu. „Katsepäeval osalemine valmistab neid paremini ette järgmisteks olümpiaadivoorudeks ning loodetavasti toob ka juurde piirkonnavoorudesse õpilasi just nendest maakondadest, kust praegu osalejaid napib. Samuti motiveerib see õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa looma,“ rääkis Tamm.
ELO on loodusteadusi, ennekõike keemiat, füüsikat ja bioloogiat ühendav iga-aastane võistlus, mis on peamiselt suunatud 7. ja 8. klassi õpilastele üle Eesti. Olümpiaadi käigus lahendavad õpilased teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid. Tegu on unikaalse olümpiaadiga, kuna ükski teine praegu korraldatav ainevõistlus ei võimalda sellisel moel ühendada erinevaid loodusteaduste suundi ning esitada neid õpilastele eluliste ülesannetena.
Uurimislabor sündis 2016. aasta sügisel, kui TÜ teaduskooli loodusteaduste olümpiaadi tiim asus olümpiaadi lõppvoorudes kasutatud katsete põhjal arendama lõimitud eksperimendiprogramme põhikooli- ja gümnaasiumiklassidele. Uurimislabori eesmärkon õpilastele demonstreerida, et loodusteaduslike katsete abil saab lahendada põnevaid probleeme, mis pärinevad meid ümbritsevast keskkonnast. Lisaks teadmistele ja laboritöö kogemusele arenevad uurimislaboris ka koostöö- ja IT-oskused. Tänaseks on uurimislaborit külastanud juba ligi 4000 õpilast 80 koolist ning tagasiside õpilastelt ja õpetajatelt on olnud väga positiivne. Lisaks pälvis uurimislabor Eesti Teadusagentuurilt 2017. aastal riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitli.
Liis Vahe
TÜ teaduskooli kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist
