Ei saa müüa või osta ja pank raha ei laena – selline jõuetuks tegev tupik tekib siis, kui kinnistuomanikud ei leia üles naabreid, et sõlmida servituudi seadmise kokkulepe või ajavad naabrid lihtsalt kiusu, kirjutab Maaleht. Servituudi seadmisega on omanikel eriti palju tegemist Läänemaal.
Kui servituut on seadmata, võib see takistada nii kinnistu igapäevast kasutamist kui ka müümist. Näiteks: sul on rannikul miljonivaatega maatükk, mille ühe küljes loksuvad vastu maatükki merelained – kaunis koht, kuhu ehitada suvila või kodumaja. Sinna pääsemiseks pead aga sõitma teel, mis läbib mitme naabri maad. Kui otsustad maa ära müüa ja ostja läheb panka laenu küsima, küsib pank: kas teele on servituut seatud? Kui ei ole, siis ostja laenu ei saa.
See tähendab, et su vara võib olla su enda arvates kui tahes väärtuslik, aga kui sa sellega tehinguid teha ei saa, siis on sellel vaid sulle endale emotsionaalne väärtus. Ja pealegi võib ühel päeval naaber öelda, et enam sa mu maalt läbi ei sõida. Siis läheb vaja lennumasinat või paati, et kodukinnistule pääseda.
Rannikualadel on see tõsine probleem. “Kui otsida märksõna, mis iseloomustaks 2020. aastat meie büroo tegevuses, on see kahtlemata servituut,” märgib Läänemaal tegutseva Kinnisvara Vahenduskeskuse omanik Tarmo Annus. “Teoreetiliselt saab müüa igasugust kinnisasja ka ilma servituudita, praktikas aga see paraku paljudel juhtudel enam ei õnnestu.”
Võõral maal asuvat teed saab kasutada küll suusõnalisel kokkuleppel naabriga, aga see lepe kehtib vaid nende inimeste vahel. Kui maad on vaja müüa, siis järgmine omanik ei pruugi uue naabriga sama kokkulepet enam saavutada.
Loe servituudi seadmisest ja Läänemaa kinnistute müümise probleemidest pikemalt Maalehest.
