Novembris sai politsei teate 17 uuest juhtumist, kus inimesi kutsuti investeerima või pakuti võimalust kaotatud raha tagasi saada. Kelmid annavad inimestele lootust raha tagasi saada, kuid petavad neilt veel enam välja.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul sai politsei möödunud kuul teate 17 inimeselt, kes ühtekokku andsid kelmidele üle 300 000 euro. „Võrreldes eelmise kuuga on juhtumeid jäänud veidi vähemaks ja kahjusumma samuti väiksem, kuid kelmidel õnnestub jätkuvalt mõnesid inimesi ka mitmel korral petta,“ ütles Tambre. Oktoobris sai politsei 25 sellist teadet ning kahju tekitati üle poole miljoni euro.
Kuula üht petukõne:
Möödunud kuul registreeritud juhtumitest kolmel puhul oli see kannatanute jaoks teine kord oma rahast ilma jääda. Kahel juhul nägid kannatanud Facebookis reklaami, milles lubati abi kaotatud raha tagastamisel. Petised, kes tegutsevad firma „Kilp ja mõõk“ nime all, abistavad enda sõnul kelmuste ohvreid raha tagastamisel. Kannatanud võtsid ise selle reklaami kaudu kelmidega ühendust ja palusid abi.
Üks kannatanu, 60-aastane Ida-Virumaa elanik, andis kelmidele ligipääsu oma pangakontole ning seejärel laekus tõepoolest sinna 3000 eurot. „See õnn jäi aga üürikeseks, sest kelm kasutas kannatanu erinevaid pangakontosid juba enda kasuks ära. See 3000 eurot saadeti edasi kannatanu teisele pangakontole ning koos seal kontol olnud 1885 euroga saadeti see edasi välismaisele pangakontole,“ kirjeldas Tambre.
Sarnaselt juhtus ka ühe Harjumaa elanikuga, 46-aastase mehega, kelle pangakontole laekus 450 eurot. „Väga kiirelt kanti see raha ja varasemalt kontol olnud 1000 eurot edasi ning siis palusid kelmid mehel kontole veel raha lisada. End ühe välismaise panga esindajana tutvustanud mees väitis, et selleks et tagastada kunagi kaotatud raha peab kontol olema 752 eurot, mille kannatanu sinna ka lisas. Ka selle raha said kelmid kätte,“ sõnas Tambre.
Kriminaalbüroo juht rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohi võõrastele anda ligipääsu oma arvutile või pangakontole. „Ükskõik milline lubadus ei kaalu üle ohte, mida andmete avaldamine kaasa toob. Arvutis on kelmidel ligipääs kõigile seal olevatele failidele – dokumentidele, fotodele, e-postile. Kelmid võivad seda veel hiljem kurjasti ära kasutada,“ selgitas Tambre ja lisas, et kelmid võivad ära kasutada ligipääsu pangakontodele, et toime panna ka teisi kuritegusid. „Kannatanute pangakontodelt liikus läbi teadmata päritoluga raha ning lisaks kelmusele võib see olla ka rahapesu üks viise,“ selgitas Tambre.
Urmet Tambre sõnul on inimeste teadlikkus erinevate kelmuste osas siiski tõusmas ning novembris pöördusid politseisse ka need inimesed, kes olid kelmuse ohvriks sattunud kaks kuud või kaks aastat tagasi. Inimesed teavitavad politseid tihti ka siis, kui nad raha pole kaotanud, kuid neile on sellise pakkumisega helistatud. „Siinpuhul on suur roll olnud ka meedial, kes on aidanud levitada infot erinevate kelmuste kohta ja inimesi hoiatanud,“ sõnas Tambre.
„Kelmidel jagub Eestis tegevust seni, kuni inimestes on usk, et telefonikõne teeb rikkaks. Selline pakkumine on muidugi ahvatlev, kuid tasub meeles pidada, et keegi raha niisama ei kingi. Selle asemel tasub alati ise uurida, mis firmaga on tegu ja veenduda, et pakkumine on päris. Julgustan inimesi kahtluste korral ka ühendust võtma otse politseiga helistades näiteks infotelefonil 612 3000, saame anda nõu ning kui paistab, et tegemist on kelmusega, selle eest hoiatada,“ ütles Tambre.
Investeerima kutsuvad kelmid on käesoleval aastal Eesti inimestelt välja petnud üle 3 miljoni euro. Enim kahjusid on kannatanud Harjumaa elanikud, kus kahju on pea 2 miljonit eurot. Pärnumaa elanikud on kelmidele andnud ligi 600 000 eurot ja Ida-Virumaa inimesed ligi 200 000.
