Selle aasta algusest on kelmid kuue kuuga välja petnud 2 524 444 eurot. Politseile on teada antud 360 korral, et inimest on petetud või üritatud petta.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenini sõnul on ohvreid arvatavasti rohkemgi, kuna pettusest saadakse aru üldjuhul hiljem. „Iga päev langeb kelmide ohvriks kuni kaks inimest ning kõige rohkem oleme teateid saanud Harju- ja Ida-Virumaa elanike seast. Kelmid helistavad inimestele peamiselt vene keeles,“ rääkis Milenin.
Politseile on poole aastaga teatatud 88 korral pangapettustest, 67 korral on inimesed saanud kõne väidetavalt Google’ist ja 63 juhul on investeeritud ebausaldusväärse platvormi või inimese kaudu. „Skeemidest nii öelda lainetena toimuvad ka paki- või saadetisepettused, mille kohta on meile tulnud teateid 18 korral. Skeem näeb välja selline, et inimesele saadetakse näiliselt kullerfirma poolt SMS, mis sisaldab väidet, et paki saamiseks on vaja maksta mingi summa ja juurde on lisatud link, mis suunab inimest kelmide poolt väga oskuslikult järele tehtud kodulehele, kus omakorda küsitakse krediitkaardi andmeid,“ ütles Milenin.
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) sõnul ei ole liba-SMSide ära tundmine lihtne. „Juunis nägime, et petturite saadetud sõnumid tulevad näiliselt kodupanga või kullerfirma numbrilt. Kui e-kirja puhul saab võrdlemisi lihtsalt kontrollida, milliselt aadressilt see lõpuks saadeti, siis SMSide puhul saab seda päris hästi varjata,“ ütles RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärt.
SMS-petturitele on hädavajalik, et inimesed reageeriksid võltssõnumitele pikemalt mõtlemata. Seetõttu on need sõnastatud selliselt nagu need vajavad kohest tähelepanu. „On arusaadav, et inimesed vajutavad sõnumis olevatele veebilinkidele ja jõuavad seeläbi kelmide veebilehele. Kuna veeb on täis praht-veebilehti ja pahatahtlike linke, siis lõime Apple’i ja Androidi telefonidele äpi, mis ei ava veebilehti, mille kohta meil on teadmine, et see on ohtlik,“ lisas Auväärt.
RIA saab iga päev nii Eesti inimestelt kui ka koostööpartneritelt infot tuhandetest küberohtudest. RIA „Encypted DNS“ rakendus blokeerib pahavara ja õngitsusi ning filtreerib kasutaja eest pahatahtlikke linke. Äpi olemuse ja paigaldamise kohta saab lugeda RIA kodulehelt.
Politseikapten Vjatšeslav Milenini sõnul on Google’i ja pangapettused oma sisult küllaltki sarnased, lisaks neile on aga ka kõnesid, mis on tehtud väidetava politsei või ministeeriumi töötaja poolt. „Nende kõnede sisud on sarnased, erineb ainult väide, kust helistatakse. Kõnedes öeldakse inimestele, et nende kontole on sisse häkitud või toimuvad pangaarvel imelikud tehingud. Kontol toimuva takistamiseks palutakse seadmesse alla laadida mõni kaugligipääsu võimaldav programm (AnyDesk või TeamViwer) ja palutakse sisestada PIN-koodid. Investeerimispettuste puhul tunneme muret selle üle, et inimesed loodavad saada kiiret kasumit ja ei süvene platvormidesse, kuhu hakatakse oma raha paigutama. Üksikutel juhtudel on investeeritud juhututtavate kaudu. Kindlasti ei tohiks inimesed tunda valehäbi, kui saadakse aru, et on pettuse ohvriks langenud. Sellisel juhul tuleb esimesel võimalusel pöörduda politsei ja kodupanga poole,“ ütles Milenin.
Pea meeles:
PIN-koodid hoia ainult enda teada – keegi ei küsi neid ja neid ei tohi jagada ei panga, Google’i, politsei ega ka lähedasega.
Investeerimisega alusta oma kodupangast. Kasuta internetiotsingut, et tutvuda platvormiga, kus investeerima asud.
Kui ootad pakki, siis selle kättesaamiseks uuesti tasuma ei pea.
