Sellel suvel avanev 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aitab parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti.
“Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
“Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest. Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning nende põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele,” lisas minister.
Plaanitavas voorus on korteriühistutel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse majad tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleks aegsasti üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel korrektsed. Taotluse esitamise põhimõtted jäävad eelmise vooruga võrreldes sarnaseks, mistõttu ei pea seni toetuseta jäänud ühistud oma taotluste sisu võrreldes eelmise vooruga muutma.
Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest. Taotlejad jagatakse nelja erinevasse eelarvegruppi: väikesed ehk vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18-99 korteriga majad, suured ehk alates 100 korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine.
Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust küsides tuleb arvestada, et üksteise ligidal paiknevate majade renoveerimisel tuleb ka nende majade ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt.
Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30 – 50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades paiknevaid hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvaid maju.
Uue vooru tingimustega saab tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel. Lisaks sellele töötab ministeerium koos EISiga välja ka eraldi toetusmeetme korterelamute osaliseks renoveerimiseks.
Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor, millest on praeguseks toetusotsuse saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfo toetuse kohta leiab EISi kodulehel.
Korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoor 2025
Toetuste kogusumma: 80 miljonit eurot.
Sihtgrupp: korteriühistud enne 2000. aastat ehitatud korterelamutes.
Toetatavad tegevused: terviklik rekonstrueerimine. See hõlmab fassaadi, sokli, vundamendi, katuse, katuslae, pööningulae, akende, välisuste soojustamist ja vahetamist; tehnosüsteemide ja ventilatsioonisüsteemi asendamist või rekonstrueerimist; taastuvenergia tootmisseadmete soetamist ja paigaldamist; küttesüsteemi asendamist; keldrisse varjumiskoha rajamist jmt.
Toetusmäärad ja -summad sõltuvad tööde mahust ja asukohast:
Keskmiste ja suurte majade terviklikul renoveerimisel:
- Tallinnas ja Tartus 30%,
- Tallinnat ja Tartut ümbritsevate valdade asustusüksused, kus vastavalt 2024. aasta korterite tehingute statistikale on korterite keskmine turuväärtus:
- väiksem kui 500 EUR/m2 – 50%
- vahemikus 500-1500 EUR/m2 – 40%
- suurem kui 1500 EUR/m2 – 30%
- Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas – 40%
- Ülejäänud Eesti – 50%
- Väikeste ehk alla 18 korteriga majade puhul on toetus igas piirkonnas 10% kõrgem.
Toetusmäära tõstab veel:
- Lifti lisamisel suureneb toetusmäär 10%, aga mitte kõrgemaks kui 50%.
- Tehaselisel renoveerimisel suureneb toetusmäär 10%, aga mitte kõrgemaks kui 55%.
- Muinsuskaitsealadel asuvatel majadel väljaspool Tallinna ja Tartut suureneb toetusmäär 20%.
