Haigestumus COVID-19-sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Terviseameti andmetel on COVID-19-sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6% võrra.
Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta haigestus 142,6 elanikku ja Võrumaal oli vastav näitaja 120,4.
Viimasel nädalal hakkas kasvutempo siiski aeglustuma, kuid kooli alguseks saabuvad lapsed tagasi kodukohta ning lähinädalatel võib seetõttu eeldada COVID-19 ja teisi haigusi põhjustavate haigustekitajate leviku hoogustumist.
Esimesed haigusjuhtumid on registreeritud ka hoolekandeasutustes ning hetkel on jälgimisel kaks COVID-19 kollet Lõuna regioonis, kus on kokku haigestunud 17 inimest. Hospitaliseeritute arv on seni püsinud madalal tasemel ning on nädalaid, kus pole ravile sattunud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal COVID-19 tõttu kolm inimest, kelle keskmine vanus on 74 eluaastat.
Eelnevatel suvistel nädalatel on COVID-19sse haigestunud valdavalt noored inimesed, kes põevad haigust kergelt või asümptomaatilistelt. Kui vaadata aga kitsamalt vanuserühmi, on kõige rohkem haigestunuid vanuserühmas 55-59. Viimasel nädalal on täheldatud haigestumuse kasvu just vanemaealiste vanuserühmades, mis viitab senisest laiemale viiruse levikule.
Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi registreeriti viimane tänavune COVID-19 surmajuht juunis. Kokku on aasta algusest COVID-19sse surnud 57 inimest (võrdluseks – 2023. aastal suri 310 inimest ja 2022. aastal 903 inimest).
COVID-19sse haigestumus vanuserühmade kaupa:
Kui ohtlik COVID-19 tüvi Eestis ringleb?
Nii nagu mujal Euroopas, domineerib ka Eestis alates 2024. aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema järglased, täpsemalt alamliinid JN1 ja KP.3. Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides hakkas haigestumus COVID-19sse sagenema kolm nädalat varem. ECDC (Haiguste ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) informatsiooni kohaselt on aga paljud riigid teavitanud, et haigestumine on pigem langustrendis. Niisiis on hetkel ringlevate tüvede puhul SARS-CoV-2 epideemia üldine mõju haiglatele ja suremusele suhteliselt madalal tasemel. Haigestumisest kõige enam mõjutatud rühm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jõuavad ka haiglaravile, rõhutades asjaolu, et haavatavatel riskirühmadel on endiselt suurem risk raskete haiguste tekkeks.
Kes kuuluvad riskirühma?
Eelmiste aastate andmete analüüsimise tulemusel on raskekujuliste COVID-19 vormide tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus. COVID-19 kui põhihaiguse tõttu hospitaliseeritutest 91% moodustavad patsiendid vanuses 60 eluaastat ja vanemad. Märgatavalt kasvab tõenäosus haiglasse sattuda nendel patsientidel, kes on vanuses 85+, kellel on haiglaravile jõudmise tõenäosus 138 korda kõrgem kui lastel ja 109,4 korda kõrgem kui täiskasvanutel ning 4,4 korda kõrgem kui patsientidel vanuses 60-74.
Vanuse kõrval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu. Umbes 80%-l patsientidest esines mitu patoloogiat, millest kõige olulisemana saab välja tuua südameveresoonkonna haigused.
Raskete haigusjuhtumite puhul saab riskifaktorina välja tuua ka vaktsineerimisega hõlmatuse ebapiisavuse. Põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kes olid 60aastased ja vanemad, omas vaktsiinikaitset vaid 3,5% ja koroonaviiruse tõttu surnutest oli vaktsineeritud vaid üks inimene. WHO ja ECDC ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Lähiaja prognoos ja soovitused 2024. aasta sügishooajaks
Terviseamet prognoosib nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. Kuivõrd esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena.
2024-2025 hooajal on COVID-19 vastane immuniseerimine tagatud tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. Tasuta vaktsineeritakse ka 60-aastaseid või vanemaid inimesi, lapseootel naisi ja neid, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda.
Sihtrühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine üldjuhul vajalik. Sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. Seda, kas patsient kuulub mõnda riskirühma, saab kontrollida näiteks terviseportaalist ning loetelu riskirühma terviseseisunditest on avaldatud vaktsineeri.eelehel (COVID-19 alamleht, „Kes on kõige enam ohustatud?“ info all).
Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi:
- Kui kuulud riskirühma, vaktsineeri ennast! Peamine riskifaktor on inimeste vanus ja rasked kaasuvad haigused. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele tagab Eesti sel sügisel tasuta vaktsiini vaid riskirühmadele. Praegu ringlevad tüved ei põhjusta riskirühma mitte kuuluvatel inimestel rasket haiguskulgu.
Info vaktsineerimispaikade kohta leiab vaktsineeri.ee kodulehelt.
- Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve.
- Nakatumise kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem.
- Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.
- Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
- Järgi üldiseid hügieenireegleid!
- Järgi tervislikku eluviisi – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
