Alanud aasta on toonud Euroopast teateid lindude gripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus. Tegu on haigusega, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kärt Jaarma.
Veebruari lõpu seisuga on lindude grippi diagnoositud kokku kaheksas Euroopa riigis – Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas. Esimene taudikolle tuvastati Poolas ning praeguseks on haigus levinud Kesk-Euroopa piirkonda.
Haigus võib jõuda ka Eestisse ja seda eeskätt rändlindudega. Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on nendes riikides hukkunud või hukatud üle miljoni linnu, sealhulgas kanu, hanesid, kalkuneid, parte, pärlkanu jt.
Haigus levib ka inimtegevuse tagajärjel
Gripiviiruse kandjaks looduses on uluklinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Uluklindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid mõned viirustüved võivad põhjustada tervisehäireid ka uluklindudel, kelle suremus on väga suur. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.
Lindude gripi viirus eritub väliskeskkonda nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude roojaga ja hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla surnud lindude korjused, sh lindude suled. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu, samuti linnuliha ja munadega. Kuna lindude gripp on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline kehtestada ennetavad meetmed ning taudi avastamisel võtta kohe kasutusele tõrjemeetmeid.
Viirus levib ka madalatel temperatuuridel
Kuna talv pole sellel aastal väga karge olnud, siis võivad rändlinnud Eestisse naasta ka tavapärasest varem. Seetõttu on oluline märkida, et lindude gripi viirus säilib elujõulisena ka madalatel temperatuuridel. Näiteks lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4 ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37 ºC juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel viirus hävib. Ettevaatusabinõuna soovitame hoida linde suletud hoonetes. Juhul kui linde peetakse väljas, tuleb välistada kontakt uluklindudega. Selleks tuleb kasutada lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala ning katusealust söötmis- ja jootmiskohta.
Haudemunad ja suled võivad kanda nakkust
Eesti linnukasvatajad toovad Eestisse ühepäevaseid linde sertifikaadi alusel ning see on Veterinaar- ja Toiduameti kontrolli all. Paraku aga ei teadvusta paljud inimesed, et lindude gripp levib ka haudemunade ning sulgede kaudu. Seega ei tohiks tuua gripi levikupiirkondadest kaasa loomseid saadusi nagu suled, munad ja liha. Juhul kui inimene ostab haudemuna ning see on saastunud, siis levib haigus ka kodukarja. Samuti on oluline hoida karja juurde toodavad linnud teistest eraldi ehk karantiinis vähemalt 30 päeva. Sellel ajal saab veenduda, kas linnud on ikka terved ega nakata tervet karja ja terveid linde.
Lisainfo: www.linnugripp.ee
