Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui ütleb ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika. Vaid 20%-l inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines mõni viirusele omane sümptom. Alustatud on juba üle-eestilise antikehade uuringuga KoroSero-EST-2.
Tartu Ülikool koostöös Kuressaare ja Järveotsa perearstikeskustega kutsusid 11. maist 29. juulini koroonaviiruse antikehade uuringusse KoroSero-EST-1 3608 inimest, kellest 1006 inimest Tallinnast Järveotsa Perearstikeskuse nimistust ja 954 Saaremaalt Kuressaare Perearstikeskuse nimistust olid nõus uuringus osalema, loovutades selleks veeniverd ja täites küsimustiku.
Teadlaste eesmärk oli tuvastada Eesti Haigekassa koostatud juhuvalimi alusel uuringusse kutsutud inimestel koroonaviiruse antikehade olemasolu veres. Seda hinnati SYNLABis ELISA meetodiga. Antikehade olemasolu näitab, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud. Teadlaste hüpotees oli, et viirushaigust põdenud inimeste hulk Eestis on suurem, kui seda näitab ninaneeluproovil põhinev riiklik statistika.
Kahe piirkonna uuringu tulemused kinnitasidki seda hüpoteesi. KoroSero-EST-1 uurimisrühma tööd juhtiv Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste assistent ja Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaatria eriala arst-õppejõud Piia Jõgi ütles, et Järveotsa perearstikeskuse patsientide hulgas oli koroonaviiruse levimus 1,4% ja Kuressaare perearstikeskuse patsientide hulgas 6%. See tähendab, et Tallinnas on kolm inimest 200st ja Saaremaal kuus inimest 100st koroonaviirusega kokku puutunud. Andmeid analüüsides leiti, et koroonaviiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui näitab riiklik statistika.
„Näiteks Saaremaal on riiklikult registreeritud haigestumus koroonaviirusesse 167 juhtu 10 000 elaniku kohta, aga antikehade uuringu põhjal on see number 597 juhtu 10 000 elaniku kohta,“ kirjeldas Jõgi. Siinkohal tuleb aga teada seda, et riiklikult registreeritakse haigusjuhte ninaneelust võetud PCR-proovide põhjal ja sellega saab kindlaks teha inimese, kes on parajasti koroonaviirusesse haigestunud. Seroloogilised testid näitavad, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud mõni aeg tagasi ja selle tagajärjel on tekkinud antikehad.
Uuringust nähtus, 80% antikehadega inimestel ehk seropositiivsetel ei olnud haigussümptomeid ja 56% seropositiivsetest ei olnud teadaolevat kontakti COVID-19 haigega. Nii tõdes vaid 20% antikehadega inimestest, et neil on olnud mõni koroonaviiruse sümptom, näiteks kõrge palavik, nohu, iiveldus, kurguvalu, kõhulahtisus või valu rinnus.
Teise viiruselaine oht
Jõgi sõnul on Eestis sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega SARS-CoV-2 esinemissagedus väike. „Meil on suur osa elanikkonnast endiselt SARS-CoV-2 suhtes vastuvõtlikud. See tähendab, et kui me ei järgi üldiseid reegleid nagu hoolikas käte pesemine, vahemaa hoidmine, haigena kodus püsimine ja pärast reisilt naasmist vajaduse korral kodus püsimine, on meil väga suur oht, et tuleb uus koroonalaine, millega võivad kaasneda ka omad piirangud,“ tõdes Jõgi.
Üle-eestiline uuring
KoroSero-EST-1 oli prooviuuring, mis aitab võimalikult tõhusalt kavandada üle-eestilist koroonaviiruse antikehade uuringut KoroSero-EST-2. Seda uuringut juhib Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona ja vereanalüüside kogumine selle jaoks juba käib. KoroSero-EST-2 korraldus on lihtsam: enam ei kutsu perearst inimesi uuringusse, vaid antikehade määramiseks kasutatakse SYNLABi saadetud vereproovide jääke. Labor väljastab proovid teadlastele analüüsimiseks anonüümselt. Teadlastele on teada ainult piirkond, kust veri anti, ja vere omaniku vanus. KoroSero-EST-2 esimesi tulemusi võiks oodata juba septembri lõpus.
Koroonaviiruse levimuse uuring
Tartu Ülikool korraldab ka koroonaviiruse levimuse uuringut, mille käigus hinnatakse viiruse levikut ja epideemia kulgu Eestis ninaneelust võetud proovi PCR-uuringu põhjal. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti 16 000–20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed COVID-19-ga seotud otsuste tegemisel.
Vaata uuringu KoroSero-EST kohta täpsemalt uuringu kodulehelt. Uuringut toetab Vabariigi Valitsus.
