Koroonaviirusesisaldus reovees on paljudes Eesti piirkondades langenud mõõdukale tasemele. Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on nädalaga kahanenud kolmandiku võrra.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on vaatamata viirusekoguse valdavale vähenemisele jäänud Ida-Virumaa suuremad linnad siiski veel kõrgemate näitude juurde. Samuti on viiruse hulk suur Tallinnas ja Viimsi-Muuga piirkonnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Võrumaal. Tensoni hinnangul on praegune näitaja võrreldav ikka veel veebruari alguse seisuga. „Arvestades praegust üsna kõrget uute nakatumiste taset, läheb suurema muutuse saabumiseni ikka veel aega,“ selgitas Tenson.
Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel „Koroonaviiruse seire reoveest“. Sealt näeb ka viirusekoguseid eri paigus.
Kuidas ja kust proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
