Eesti majanduse kindlustunne oli halvenemas juba enne koroonaviiruse kriisi, kuid pandeemiaga võitlemiseks on majandus pandud ennenägematule pausile ning selle mõjud on avaldunud majanduses erakordselt kiiresti. Liikumispiirangute tõttu on majapidamised jäänud paiksemaks ning kulutavad enamasti vaid hädavajalikule. See on tähendanud paljudes sektorites järsku nõudluse langust ning töötute arvu kasvu.
Erinevalt 2008. aasta finantskriisist on majandus läinud sügavasse langusesse väga järsult. Euroopa Komisjoni täna avaldatud aprilli majanduse kindlustunde äkiline langus peegeldab vaid kriisi alguse mõjusid. Mida pikemalt piirangud kestavad, seda enam probleemid majanduses kuhjuvad ning kriis süveneb.
Tööstussektoril pole olnud aega taastumiseks
Tööstussektori ettevõtete kindlustunne nõrgenes järk-järgult juba eelmisel aastal, mille põhjustas välisnõudluse halvenemine ning sellest tingitud ekspordivõimaluste ja tootmismahtude järk-järguline langus. Selle aasta alguses hakkas tööstusettevõtete kindlustunne paranema, kuid optimism ei kestnud kaua ning aprillis langes tööstussektori kindlustunne tasemele, mida viimati nägime eelmise kriisi ajal. Koroonaviirus on vähendanud tööstustoodangu nõudlust ning suurendanud tööstusettevõtete tarneahelatega seotud riske.
Suurim pessimism on tabanud teenuste sektorit
Isolatsioonimeetmete rakendamine ja majapidamiste suurenenud ettevaatlikkus on nõudnud kindlustunde sügavaimat langust teenuste ja kaubanduse sektoris. Sarnane pilt avaneb ka teistes riikides üle terve maailma. Kõige suurema löögi praeguses kriisis on saanud majutusasutused, transport, restoranid, rõivakauplused, reisi ja vaba ajaga seotud tegevusalad. Kui kaubandusettevõtete hinnang järgneva kolme kuu müügile langes aprillis eelmise kriisi tasemele, siis teenindusettevõtete hinnang järgneva kolme kuu nõudlusele on aegade kõige madalamal tasemel. Selle põhjuseks on alternatiivide puudumine. Võrreldes kaubandusettevõtetega, kus piirangute tõttu on nõudlus toidukaupade järgi tõusnud ning paljudele kauplustele on alternatiiviks saanud ka e-kaubandus, nõuab teenuste osutamine enamasti inimkontakti.
Majapidamiste kindlustunde langus kandus kinnisvaraturule
Majapidamiste kindlustunne oli aprillis madalaimal tasemel alates 2012. aasta novembrist. Kui 2008. aasta majanduskriisi ajal langes tarbijate kindlustunne järk-järgult, oli aprillis kindlustunde kukkumine järsk. Eriolukorra algusest on registreeritud töötute arv eilse seisuga kasvanud 11 600 võrra, mis tähendab töötuse kasvu 5,7 protsendilt 7,5 protsendini. Töötukassa töötushüvitist on tänaseks kasutanud veidi üle 6000 ettevõtte kokku ligi 32000 töötajale, mis on töötute arvu kasvu aidanud pidurdada.
Majapidamiste hinnang järgneva 12 kuu finantsolukorrale oli eelmisel aastal viimase viie aasta kõrgemail tasemel. Seda on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv, mõõdukas inflatsioon ning madalate intressimäärade keskkond. Kõrge kindlustunne on toetanud nii majapidamiste tarbimist kui ka investeeringuid eluasemesse. Aprillis on majapidamiste hinnang oma tulevasele finantsolukorrale langenud eelmise finantskriisi tasemele. See mõjutab otseselt majapidamiste kindlustunnet osta või ehitada lähiajal eluaset, mis on järk-järgult allapoole tulnud juba 2017. aastast.
Kinnisvaraturul on tehinguaktiivsuse langus avaldunud kiiresti. Kuigi aprill ei ole veel läbi ning kõiki tehinguid statistikas veel ei kajastu, kukub aprillis nii Eestis tervikuna kui ka Tallinna korteriturul tehingute arv tõenäoliselt 40-50% võrreldes eelmise aastaga. Töötute arvu jätkuv kasv tähendab aga majapidamiste sissetulekute langust ning nende kindlustunde jätkuvat nõrgenemist. See omakorda mõjutab negatiivselt majapidamiste sääste, vähendab tarbimist ning toob jätkuvalt kaasa eluaseme ostuotsuste edasilükkamist.
Ehitusettevõtete meeleolu langes eelmise finantskriisi alguse tasemele
Ehitusettevõtete kindlustunne on juba 2018. aasta lõpust alates nõrgenenud, mille peamiseks põhjuseks on olnud nõudluse vähenemine ning sellest tingitud ehitusmahtude langus. Tänu võõrtööjõu kaasamisele ja vähenevale nõudlusele on ka ehitusettevõtete tööjõupuuduse probleem tasapisi leevenenud. Aprillis langes aga ehitusettevõtete kindlustunne järsult 2008. aasta oktoobri tasemele. Erinevalt eelmisest kriisist kui kinnisvaraturul valitses buum, on viimastel aastatel nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul paremas tasakaalus olnud. Ka peale eriolukorra lõppemist ei tasuks eluasemeturul nõudluse kiiret elavnemist oodata, kuna majapidamiste sissetulekute langus ning töötute arvu tõus võivad majapidamiste kindlustunnet veelgi nõrgendada.
Marianna Rõbinskaja, Swedbanki ökonomist
