Suuremate linnade korteripakkumiste arv on aasta algusest teinud läbi pöörase tõusu, jäädes sõltuvalt piirkonnast 36 ja 55 protsendi vahele.
Pindi Kinnisvara analüüs portaalide statistikat, mis näitas, et ainuüksi aasta algusest on Tallinna järelturu (ei sisalda uusarendusi) korterite pakkumiste arv suurenenud 46%, Tartus 36%, Pärnus 46% ja Narvas 55% võrra.
Terves Eestis on pruugitud korterite pakkumiste arv tõusnud aasta algusest 38% võrra. Eramute ja elamumaade pakkumisi on lisandunud rohkem kui 20 protsendi jagu.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et sääraseid numbreid polnud isegi koroonakriisi tipphetkel, mil ostjad turult kadusid ja pakkumiste arv üles sööstis.
„Kuna ostjate kindlustunne on jätkuvalt madal, siis pakkumiste arv kasvab järjepidevalt ning nõudlus on lisanduvatest pakkumistest väiksem,” selgitas Sooman. “See võib tähendada aasta teises pooles uut hinnakorrektsioonilainet, sest need, kes müüa tahavad, peavad oma kauba väga atraktiivseks tegema ja teatavasti on kõikidest parameetritest kõige atraktiivsem hind. Müüa soovijatel tuleb arvestada märksa pikemate müügiperioodidega ning eelkõige tüüpvarade puhul käib juba praegu vilgas hinnakauplemine. Kui omanik pole pakutud hinnaga nõus, astub ostja lihtsalt naabertrepikotta teist samasugust elamispinda vaatama ja kuskil õnnestub tal ikka hind alla kaubelda.”
„Lühidalt – maad on võtnud ostjaturg, kus müüjatel on väga vähe sõnaõigust ning kunagised enampakkumised on ammu läbi,“ ütles Sooman.
„Uute korterite müüjad on mõnevõrra paremas seisus, kuna paljudele arendusprojektidele on pidur peale pandud ning seetõttu pole pakutavate korterite jääk ka oluliselt kasvanud,“ lisas ta.
Kinnisvaraturul on kamaluga väga erilisi objekte
„Enamiku inimeste jaoks piirdub kinnisvaraturg korterite ja majadega, äärmisel juhul ka büroopindadega. Tegelikult on turul pidevalt väga põnevaid pakkumisi, mida esmapilgul isegi otsida ei osata,“ ütles Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp.
„Toon paar näidet. Äsja müüsime Lääne-Virumaal Mahu külas sõna otseses mõttes merekaldal asuva õppehoone, veidi aega tagasi aga Peipsi järve ääres paikneva ainulaadse kinnistu koos vaatetorniga. Lisaks on meil avalikult müügis tuletõrjedepoo Viljandis, sepikoda Viimsis, ajalooline koolihoone Põltsamaal,“ loetles ta.
„Varasemalt oleme realiseerinud lisaks laidudele ja isegi tuletornidele ka muud väga eriotstarbelist vara, mille puhul tavaliselt ettevõtlike inimeste vahel suisa enampakkumiseks läheb, sest leidlikud ostjad oskavad luua pikaajalise nägemuse, milliseks üks ajalooline või väga eriline objekt tulevikus muuta,“ kirjeldas ta.
„Sedasorti põnevat vara müüvad vahel kohalikud omavalitsused, peamiselt aga riik. Nende üles leidmiseks tuleb veidi vaeva näha, aga kui need kord on üles leitud, siis jagub arvutamist ja analüüsimist päevadeks, mida kõike põnevat saaks selliste objektidega peale hakata,“ lisas Rattasepp.
Aktiivne aprill asendub loiuma maikuuga
Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis aprillis küll 7% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2347 €/m², kuid tõusule vedas indeksi eelkõige Tallinna tehingute varasemast suurem osakaal.
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2186 €/m².
Kui märtsis tehti indeksilinnades kokku 1051 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli see 1192 ning tehingute arv tõusiski peamiselt Tallinna arvelt.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ilus kevad ja veidi positiivsemad uudised meelitasid palju inimesi kinnisvara uudistama. „Aprill oli üsna aktiivne kuu, kuid juba praegu on näha, et mai tuleb loium. Intressid on ikka kõrged ja üldine meelsus on rahval negatiivne,“ selgitas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2023 on indeks 13 protsenti madalam. Olgu märgitud, et toonane statistiline hinnarekord tehti kallite uusarenduste tehingute ühte kuusse sattumise tõttu. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 276 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.
