Maikuus algab taas metsloomade aktiivsem liikumine. Sel ajal võivad teele sattuda eelmise aasta põdravasikad, kes emast võõrduvad; samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja mitmed teised loomad.
Neis õnnetustes saab vigastada ligi 20 – 30 inimest aastas. See arv on aastate jooksul püsinud samas suurusjärgus, kuigi registreeritud ulukiõnnetuste koguarv on vähenenud. Oma osa selles on asjaolul, et Eesti teedel liigub üha rohkem sõidukeid – 2024. aasta liiklusloenduse tulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel aastaga 1,5% ehk 1072 sõidukilt 1088 sõidukini ööpäevas.
„Mitte keegi meist ei soovi sattuda õnnetusse ega tekitada vigastusi metsloomale. Seetõttu on oluline, et liiklejatena oleksime eriti ettevaatlikud ja märkaksime teele lähenevaid loomi. Loomadel on sageli oma kindlad käimisrajad ning paljud neist ületavad ka sõiduteid, mistõttu peavad sõidukijuhid olema tähelepanelikud,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk. „Eriti päikesetõusu eel ja -loojangu järel, mil loomade liikumine on aktiivsem. Samuti tasub olla ettevaatlik metsatukkade vahel ja põldude lähedal.“
Ulukiohtlikematest teelõikudest hoiatavad liiklejaid niinimetatud põdramärgid, mida tuleb järgida ning nende mõjupiirkondadega liiklemisel kindlasti arvestada – märgid on paigaldatud kohtadesse, kus varasemalt on toimunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või on täheldatud nende sagedasemat teele sattumist. Lisaks hoiatusmärkidele kasutatakse ka hoiatava iseloomuga teekattemarkeerimist loomade suurema aktiivsusega teelõikudel.
Samuti on mitmel pool üle Eesti tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h.
Lisaks käivitas Transpordiamet möödunud nädalal pimedal ajal hoiatused muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus esineb metsloomade teeületusi.
„Õnneks on autojuhid üldiselt liiklusmärke järginud ja kiirust vähendanud, mis on aidanud vältida võimalikke kurbi tagajärgi. Oluline on ka meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võib talle järgneda ka teisi,“ lisas Villu Lükk.
„Maanteedel hämaras ja pimedas tuleks esitulede valgusvihus jälgida teede äärealasid. Kui märkad looma, siis aeglusta sõidukiirust, lülita sisse ohutuled, püüa ohutult mööduda või vajadusel peatu. Nii hoiatame kaasliiklejaid. Roolis olles välista kõrvaltegevused ja suuna tähelepanu esmajoones maanteele. Kui loom on juba teel, ära kasuta signaali – sel on oodatule vastupidine efekt, loom võib pöörata tagasi juba tuldud teed,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu. „Kui 2021. aastal registreeris Häirekeskus umbes 5500 kokkupõrget suurulukiga, siis metskitse arvukuse kiire languse tõttu oli 2024. aastal ka liiklusjuhtumeid 2000 võrra vähem. Iga päev toimub Eesti teedel vähemalt 10 liiklusõnnetust ja kuigi metskitse eluskaal reeglina üle 50 kilogrammi ei ulatu, võib ta kokkupõrkel tekitada palju kahju! Lisaks kohtab teedel põtrade kõrval üha sagedamini karusid ja ilveseid.“
Ulukiõnnetuste kaardirakendus asub SIIN.
„Metsloomad teel – kuidas käituda?“ juhised leiab SIIT.
Kaardikihi, kuhu jahimehed kandsid läinud aastal teedel hukkunud suurulukid, leiab SIIT. Kaart annab ülevaate õnnetuste rohkematest teelõikudest.
