Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris vabariigi aastapäeva eel rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit statistikablogis.
Eestlaste arv Eestis
Eestlaste ehk eesti rahvusest inimeste arvu on vaadeldud rahvaloendustel alates 1881. aastast ja alates 1990. aastast on seda jälgitud aasta-aastalt. Eestlasi oli enim 1934. aastal toimunud rahvaloenduse ajal: toona oli Eesti rahvaarv kokku 1,1 miljonit, kellest enamik ehk 992 520 olid eestlased. Seega loendushetkel puudus miljonist vaid 7480 eestlast.
Arvestades toonast rahvastiku kasvukiirust sai müstiline miljon eestlast täis 1939. aastal, edaspidi hakkas rahvaarv aga kiiresti kahanema. Jooniselt küll ei paista, kuid kõige vähem oli Eestis eestlasi 1945. aastal – tõenäoliselt vaid veidi üle 800 000. Põhjuseks sõjakaotused, Setumaa äralõikamine Eestist ja massiline läände pagemine, millele järgnesid repressioonid ja küüditamine.
Alates 1945. aastast hakkas eestlaste arv uuesti kasvama. Tulid tagasi Venemaale pagenud, naasid mobiliseeritud ja ka sõjavangide laagreis olnud, kuid lisaks tuli Eestisse suur hulk seni Vene Föderatsioonis elanud Eesti juurtega inimesi, kes ei saanud või ei soovinud 1920. aastal Eestisse opteeruda. Ka iive oli positiivne.
Kuigi oodatav eluiga praktiliselt ei kasvanud, abielluti ja sünnitati järjest varem, mistõttu oli summaarne sündimuskordaja suurel osal aastatest üle taastetaseme ning eestlaste arv aegamööda kasvas.
Kaasa aitas ka laulva revolutsiooni aegne pisike beebibuum ja nii ulatus 1991. aastaks eestlaste arv üle 966 000, jäädes senisest mõõdetud maksimumist vaid napi 3 protsendi jagu alla.
Siis aga algas mitukümmend aastat kestev eestlaste arvu vähenemine. Sellel oli kaks olulist põhjust. Esiteks avanesid piirid ja paljud ärksad noored siirdusid läände õnne otsima, haridust täiendama ja maailma avastama.
Teiseks hakati sünnitusi edasi lükkama. Noored naised soovisid enne emakssaamist lõpetada haridustee, teha esimesed sammud karjääriredelil ja ka maailma uudistada. See aga tähendas mitmete aastakäikude beebide sündimata jäämist.
Olukord muutus siis, kui Eesti majandus ja eluolu paranesid sedavõrd, et Eestist sai jälle sisserände maa. Kuigi loomulik iive ei muutunud positiivseks, kasvas oodatav eluiga märgatavalt ja väljarände asemel hakkas hoogu koguma tagasiränne.
Nii jõudis eestlaste arv Eestis 2021. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 920 000-ni. See arv on siiski enam kui 80 000 inimese võrra väiksem, kui oli eestlaste arv Eestis Teise maailmasõja eelõhtul ja jääb ligi 45 000 võrra alla taasiseseisvumise ajale. Kuid suur osa eestlasi on mööda maailma laiali – rohkemgi, kui varasematel aegadel.
Loe täispikkuses blogi edasi ning tutvu graafikute ja tabelitega statistikaameti kodulehel.
