Eesti Karskusliit kutsub valitsuse kriisikomisjoni tõsiselt kaaluma üleriikliku alkoholimüügi ajutist peatamist, rõhutades, et see oleks oluline samm nii eriolukorra poolt nõutavate nõuete jõustamisel kui ka inimeste tervislike näitajate parandamisel.
Alkohol, meeli muundava ainena, vähendab teadaolevalt inimese suutlikkust oma käitumist kontrollida ning kehtivatele reeglitele alluda. Joobes inimene istub ebakaines olekus autorooli, kuigi kaine peaga ta seda otsust ehk kunagi ei teeks. On loogiline, et olukorras, kus oluline on sotsiaalse kokkupuute vähendamine, eeldab see inimestelt mõistuslikku enesedistsipliini, mis ebakaines olekus on kahtlemata pärsitud.
Nagu ka inimeste ostlemiskäitumine on viimastel päevadel näidanud, sarnaneb praegune olukord mitmel moel suurte pühade perioodidele. Inimesed ostavad massiliselt kaupa kokku, lisaks lastele jäävad kodusele reziimile ka paljud täiskasvanud. Sellised „pühadesarnased“ perioodid toovad endaga reeglina kaasa koduvägivalla kasvu. Alkoholi roll on taaskord probleeme kasvatav. Tõusevad ka alkoholi liigtarvitamisega seotud kukkumised ja muud enesevigastused, mis kõik koormavad hetkel hõivatud kiirabi.
Lisaks erinevatele teistele tervisekahjudele mõjutab alkoholi tarvitamine kahjulikult ka kopse ning inimese immuunsüsteemi. Alkoholi tarvitamine muudab inimesed vastuvõtlikumaks erinavatele haigustele ning nõrgendab nende organismi võimet väliste haigusetekitajatega võitlemisel.
Tuletame ka meelde, et Eesti Vabariik on varem kriisi olukorras täielikku alkoholikeeldu rakendanud kui pronksiöö järel 2007. aasta 28. aprillil kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld, mis kestis kuni 3. maini. Tallinna kiirabi juht Raul Adlas tõdes hiljem, et sel perioodil, kui valitses täielik alkoholi jaemüügi keeld, kahanes väljakutsete üldarv 20-22 protsenti. Alkoholi kasutamisega seotud kergete traumade, joobest tingitud peretülide ja vägivaldsete traumade arv vähenes tema sõnul aga poole võrra.
Karskusliit usub, et alkoholimüügi keeld aitaks praegust keerulist olukorda hoida parema kontrolli all, vähendada kiirabi ja haiglate koormust, tugevdada inimeste üldist tervislikku olukorda ja ennetada koduvägivalla juhtumite teket.
