9. juulil Vormsi rannikualal purjelaeva pardalt vette kukkunud ja kadunuks jäänud mehe surnukeha leidis eile õhtul kalamees.
„Eile õhtul veidi enne kella 21 leidis Diby poolsaarelt Vormsi suunas sõitnud kalamees kalda lähedalt veest surnukeha,” ütles Haapsalu piirkonnapolitseinik Kiur Klippberg. “Politseinikud tegid kindlaks, et tegemist on möödunud nädala neljapäeval purjelaevalt vette kukkunud ja kadunuks jäänud 32-aastase mehega ning tema surnukeha saadeti surma põhjuse selgitamiseks lahangule.”
Vette kukkunud ja kadunuks jäänud meest otsisid nii politseinikud kui ka vabatahtlikud. Otsinguid viidi läbi nii merel kui ka rannikualal. Rannikuala kammisid vabatahtlikud ja politseinikud nädala jooksul läbi Ramsi poolsaarest kuni Dirhamini. PPA laevastik kontrollis merel sama ala ning lisaks ka Osmussaare ümbrust.
9. juulil kella 12.50 ajal teatas Dirhamist Haapsalu poole teel olnud Eesti purjelaeval olnud mees, et temaga koos laeval olnud teine mees kukkus üle parda. „Merevalvekeskusele andis ta teada, et nägi silmanurgast kukkumist, inimest vees ei näe, kuid üritab purjed maha saada. Samuti ütles ta, et vette kukkunud mehel, kes oli ühtlasi ka laeva kapten, ei olnud seljas päästevesti,“ rääkis PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla pärast sündmusest teate saamist. Kohtla sõnul ei osanud teataja anda ka purjelaeva koordinaate. „Õnneks suutsime purjeka asukoha siiski kindlaks teha, kasutades selleks radaripilti, aga ka telefoni positsioneerimist,“ selgitas Kohtla.
Sündmusele reageeris koheselt läheduses olnud PPA laev Kindral Kurvits, kes oli ise piirkonnas liikudes purjelaeva varem märganud – seegi info oli oluline purjeka asukoha kindlaks tegemisel. „Kindral Kurvitsa operatiivpaadid asusid meest otsima. Kella 13.19 ajal jõudsid sündmuskohale Kärdla merepäästjad mootorpaadiga „Kessu“ ning kella 13.30 paiku hakkas ala üle kontrollima ka lennusalga kopter,“ rääkis Kohtla.
Kuigi see ei ole kohustuslik, soovitab Kohtla merele minnes alati päästevesti selga panna. „Vette kukkudes kergendab see kindlasti ka inimese otsimist, sest erksavärviline vest on kaugele näha,“ tõi ta välja. Meresõitudel on Kohtla sõnul hästi oluline pidevalt vahti pidada ning jälgida sealhulgas ka veesõiduki asukohta. „Merel enda asukoha teadmine on väga oluline just hädaolukorras, et abi saaks tulla võimalikult kiirelt. Veesõidukil peaks olema lisaks kaptenile vähemalt üks reisija, kellel on olemas teadmised veesõiduki juhtimisest, navigeerimisest ja üldisest ohutusest,“ ütles Kohtla.
Politseinikud aitasid purjelaeva 9. juulil ankrusse saada ja kella 17 ajal aluse Haapsalu sadamasse pukseerida. Õnnetusest teada andnud mehega oli kõik korras ja meedikute abi ta ei vajanud. Õnnetuse hetkel oli merel hea nähtavus, üsna tugev läänekaare tuul, laine kõrgus umbes 1,5 meetrit.
