Kinnisasja ostjal on ootus, et nii vead kui head on talle soetatava asja puhul teada. Praktikas aga teame ju kõik, et müügikuulutuses on enamasti keskendutud üksnes positiivsele ning puudusi märgitakse enamasti juhul, kui neid kuidagi varjata pole võimalik. Jurist soovitab hilisemate sekelduste vältimiseks puudusi mitte varjata ja olla ostja suhtes aus.
Isegi, kui kuulutuses ning müügilepingus on ära toodud puudused, on selge, et kõiki vigu ei ole võimalik kohe märgata ning seetõttu ongi antud aeg, mille jooksul avastatud vigade osas on võimalik müüjale pretensioone esitada – üldine lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, kuid teavitama peab, olenevalt puudusest, mõistliku aja jooksul ehk kohe nende avastamisel.
Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorg soovitab müüjatel teadaolevaid puudusi mitte varjata ning lisada need hilisemate arusaamatuste vältimiseks nii müügikuulutusse kui ka müügilepingusse. “Varjatud puuduste vaidlused on aeganõudvad ja keerukad ning julgen ütelda, et ega müüja vastutusest naljalt ei pääse. Minu selge soovitus on olulisi puudusi mitte varjata, sest varjamine läheb müüjale lõpuks oluliselt kulukamaks ning võimalik on ka tehing tagasi pöörata,” lisas Aliorg.
Puudusteks saab lugeda näiteks suurt auku raske seinakapi taga, mittetoimivat küttekollet, lekkivat toru köögivalamu all, väljakannatamatut haisu trepikojas, hallitust ning kehtestatud normidest kõrgemat müra- või vibratsioonitaset — kõik need halvendaksid elamistingimusi olulisel määral või teeksid elamise neis ruumides sootuks võimatuks.
Õigusabiplatvorm HUGO.legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga kõigile alla 1700 eurost kuupalka teenivatele Eestimaal elavatele inimestele 2 esimest tundi õigusabi tasuta. HUGO.legal juristid on tänavu õigusnõuga aidanud juba 6500 inimest.
