Normaalne hingamine toimub nina kaudu. Kui see on aga mingil põhjusel häiritud ja laps hingab suu kaudu, saavad häiritud ka uni, hambumus ja hambad, näo välimus ning isegi käitumine, selgitab Haapsalu hambaarst Mariliis Olenko.
Lapse, kelle ninahingamine on takistatud, tunneme ära juba kaugelt. Tema suu on enamjaolt avatud, tihti on nähtav ka hammaste vahel paiknev keel. Nägu on pikliku kujuga, ninasõõrmed kitsenenud ning silmaalused sageli tumenenud.
Olukorras, kus ninahingamise takistusega ehk suu kaudu hingav laps sulgeb suu, tekib talle nõrkade suud ümbritsevate lihaste tõttu lõuatsi nahale pinge voldike.
Kui nina kaudu hingamine on takistatud ja laps magab suu lahti, on takistatud ka uni ja normaalne päevakava täitmine, sest laps on lihtsalt väsinud. Sagedased on jonnihood ning paha tuju.
Pidevalt suu kaudu hingamine soodustab hambaaukude teket ja suurendab igemehaiguste tekkeriski.
Oluline on, et suulagi on samal ajal ninapõhi ning et keele õige positsioon suletud huultega on ülemiste lõikehammaste taga suulaes. Kui lapse suu on avatud ning keel paikneb esihammaste vahel ei saa korralikult areneda ka suulagi, sest puudub vajalik surve, mida keel sellele avaldama peaks. Tulemuseks on piklik nägu, kitsas ja kõrge suulagi, hammaste vale asend ning ruumipuudus hambakaares.
Kuna hambaarsti juurde jõuavad lapsed esimest korda hiljem kui näiteks perearsti või lastearsti vastuvõtule, on märkamisel kaalukas roll ka nendel.
Kui on märgatud, saab välja selgitada põhjuse ja määrata õigeaegse ravi. Lastel võib selleks olla tihtilugu suurenenud adenoid.
Tähtis on õigeaegne märkamine. Märkajaks saavad olla kõik lapsega kokkupuutuvad isikud, kes omavad teadmist, et normaalne hingamine toimub nina kaudu ning et igapäevatoimetusi tehes (magades, mängides, televiisorit vaadates) peavad suu ja huuled olema suletud olekus pingevabalt.
