Seesam kindlustuse läbiviidud uuring näitab, et haigena tööl käivate inimeste osakaal on võrreldes pandeemiaperioodiga kahekordistunud. Kui 2021. aasta uuringus kinnitas haigena tööl käimist veerand vastanutest, siis tänavu tunnistas iga teine vastaja, et tema haigusnähtudega koju ei jää.
Seesam kindlustuse tervisekindlustuse tootejuhi Marit Raagi sõnul on selle muutuse taga muuhulgas pandeemiaaegse haigushüvitiste korra muutmine eelmisel suvel. Kuni eelmise suveni tuli tööandjal maksta töötajate haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Alates 2023. aasta juulist hakkas aga töötaja saama hüvitist alates neljandast päevast ning ta kaotab oma sissetuleku esimese kolme haiguspäeva eest.
„2021. aastal oli kõige levinum põhjus haigena tööl käimiseks see, et inimesed ei soovinud oma kolleege hätta jätta. Tänavu ütles aga tervelt 63% inimestest, et nad käivad haigena tööl, sest vastasel juhul kaotaksid nad liiga suure osa oma sissetulekust,“ selgitas Raag.
Eriti kõrge oli haigena tööl käijate osakaal 35 – 44-aastaste vastajate seas. „Selles vanuserühmas on inimestel sissetuleku vähenemisest väga palju kaotada – reeglina on neil lapsed, pangalaen ja palju muid kohustusi, mis eeldavad stabiilset sissetulekut. Tervelt 69% selle vanuserühma esindajatest tunnistas haigena tööl käimist,“ rääkis Seesami esindaja.
Hirm sissetuleku kaotuse ees oli eriti levinud põhjus haigena töötamiseks meeste seas. 70% haigena töötavatest meestest kinnitas, et vastasel juhul kaotaksid nad märkimisväärse osa oma sissetulekust. Naiste seas oli see näitaja 57%.
Marit Raagi sõnul pole haigena tööl käimise taga sugugi hoolimatus oma kolleegide või klientide suhtes – pigem vastupidi. Pea pooled vastanutest käituvad nii pigem murest, et nende eemalviibimine koormab kolleege. Viiendik kõigist vastanutest, kes tunnistasid haigena töötamist, tõid põhjusena soovi mitte oma kliente alt vedada.
„Uuring näitab, et tööandjatel on põhjust tunda muret oma töötajate heaolu pärast. Haigena tööl käimine seab ohtu ülejäänud kollektiivi ja kliendid, kuid see vähendab ka inimeste tööefektiivsust, pikendab tema põdemisaega ja võib lõppeda haiguse süvenemisega. Mida rangemad on ettevõttes kehtivad reeglid haiguspäevade kohta, seda tõenäolisemalt tunnevad töötajad survet vaatamata riskidele tööle tulla,“ nentis Raag.
Seesami esindaja sõnul tasub 500 osalejaga uuringu tulemuste valguses tõsta esile ja tunnustada tööandjaid, kes vaatamata haigushüvitiste korra muutumisele oma töötajaid haiguste ajal rahaliselt toetavad, neile tervise turgutamiseks tasustatud vabu päevi annavad ning muul moel töötajate parema tervise eest seisavad.
„Seesam püüab olla selles osas eeskujuks – me hüvitame oma töötajatele teisest kuni kaheksanda haigus- või hoolduspäeva puhul tema keskmise palga ja seadusest tuleneva haigus- või hooldushüvitise vahe. Loodetavasti jätkavad ka paljud teised ettevõtted haiguspäevade hüvitamist. Üha rohkem tööandjaid panustab aktiivselt ka tervist edendavatele tegevustele, et haigusi ennetada – olgu siis spordikompensatsiooni või tervisekindlustusega,“ selgitas Seesami esindaja.
Seda, et tervisekindlustus on töötajate seas väga oodatud hüve, kinnitas ka Seesami uuring. „Iga kolmas meie uuringus osalenu ütles, et ta oleks tööl palju motiveeritum, kui tööandja näitaks oma hoolimist tervisekindlustuse pakkumisega. Haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt oleks sellest juba väga palju jõulisem samm edasi ning tugev sõnum, mis tõstaks töötaja lojaalsust ning rahulolu,“ tõdes Marit Raag.
