Haapsalu on juba 21 aastat olnud lisaks kõigele muule heale ka ülikoolilinn. Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis on läbi nende aastate õpetatud eri tasemetel palju erialasid. Pea terve kooli eksisteerimise aja on õpetatud informaatikat – nüüdseks juba 20 aastat.
Autor: Andrus Rinde / Haapsalu kolledž
Kuidas see kõik alguse sai?
1999. aastal esitasid Eve Eisenschmidt (TPÜ Haapsalu kolledž) ja Urmas Ojamäe (Lääne maavalitsus) Tallinna pedagoogikaülikoolile palve avada kolledžis senise klassiõpetaja eriala kõrval veel teinegi – rakendusinformaatika. Tolleaegne ülikooli teadusprorektor Peeter Normak haaras ideest kinni ning sellega oli ülikooli tugi tagatud.
Õppekava käivitamine polnud lihtne. Kolledžis ei olnud tol ajal olemas arvutiklasse, servereid, lektoreid ega muud vajalikku. Õppetöö läbiviimisel kavatseti rakendada ülikooli töötajaid Tallinnast. Aasta varem päevakorral olnud plaan avada IT-alane õppekava Saaremaal ei saanud teoks, sest leiti, et seal oleks liiga kauge ja tülikas tööl käia.
Sarnane vastumeelsus avaldus alguses ka Haapsalu suhtes. Sellegipoolest sõitsid 12 ülikooli töötajat eesotsas prorektor Peeter Normakuga 25. mail 1999. aastal Haapsallu koosolekule, kus osalesid kolledži, Lääne maavalitsuse ja kohalike IT-spetsialistide esindajad. Arutati pea kõike, mis õppekava käivitamise ja õppetöö läbiviimisega seotud. Tehti plaane arvutiklasside ehitamiseks, eriala reklaamimiseks, vastuvõtuks ja isegi üliõpilasomavalitsuse tööks.
Sellisel tasemel ja sellise entusiasmiga algatatud projekt võitis Tallinnast tulnud ülikooli töötajate poolehoiu ning juba selsamal 1999. aastal võeti vastu esimesed 20 üliõpilast. Esimesel semestril toimus õppetöö Tallinnas koos sealsete informaatika eriala tudengitega. Ühiselt viidi läbi ka rebaste ristimine, mis Tallinna üliõpilaste jaoks erilisena toimus Haapsalus.
Algusaastatel oli väga palju abi kohalikest IT-entusiastidest nagu näiteks Henry Viiret, kellest sai esimene riistvara õppejõud. Mitmed kohalikud iseõppinud IT-mehed asusid kolledžisse oma teadmisi täiendama, kellest nii mõnelegi kujunes sellest töökoht. Tänuga meenutatakse Mait Kelindemani, kes oli kolledži võrguadministraatoriks aga ka IT- ja õppe tugiisikuks teistele.
Koos informaatika õppekavaga sai hoo sisse üliõpilaselu, sest ühtäkki oli kolledžis rohkem üliõpilasi ning tasakaalustus tudengite sooline jaotus – klassiõpetaja erialal õppisid peamiselt vaid tütarlapsed, nüüd tuli kooli hulk noormehi.
Kokku on aastate jooksul õppima tulnud 408 agarat IT-huvilist. Meie tudengite tublidust näitab fakt, et 60% õppima asunutest on jõudnud lõpetamiseni, mis pole IT-erialal väga tavaline. Õppekava on pidevas arengus, muutunud on nimetused ja õppevorm. Alates 2015. aastast rakendus tsükliõpe, millega kaasnes üliõpilaste keskmise vanuse kasv 19-lt aastalt 31-le aastale.
Sellised muutused on esitanud väljakutseid õppejõududele, õppekava juhtidele/kuraatoritele ja tervele kolledžile. Õppekava juhtimise koorem oli esialgu Peeter Normaku, kuid hiljem juba meie oma vilistlaste Janno Kriiska, Aimar Lintsi ja Berit Hiieväli kanda. Õppekavale lisas interdistsiplinaarsust Piret Lehiste, kes erialalt hoopis filoloog. Ühise pingutuse tulemusena on töös hoitud õppekava, mille vilistlastest 93% töötavad kas täielikult või osaliselt õpitud erialal ning peavad kolledžist saadud teadmisi tööturu nõudmistele hästi vastavateks. See on kiirelt areneva valdkonna puhul omamoodi saavutus.
Kuigi Haapsalust on õppejõude väga raske leida, pole ükski ainekursus lektori puudumise tõttu ära jäänud. Haapsalul on oma võlu, mistõttu alati on õnnestunud keegi kohale meelitada. Lektoreid käib peamiselt Tallinnast, aga ka kaugemalt ning 1999. aastal alustanud õppejõududest on mõned siiani kolledžiga seotud.
Kui enamik meie üliõpilasi on pärit Läänemaalt, millele järgnevad Harjumaa, Pärnumaa ning Hiiu- ja Saaremaa, siis tegelikult on informaatika õppeks Haapsallu tuldud igast Eesti maakonnast. Lisaks regionaalsele tähtsusele oleme uhked ka selle üle, et koos Tallinna ülikooliga kuulub Haapsalu kolledž 5% maailma parimate kõrgkoolide hulka.
Õppekava edule on palju kaasa aidanud kohalike inimeste tugi, mida eriti vajasime algusaastatel. Väga vajaliku arvutipargi rajamisel toetasid meid maavalitsuse IT-nõukogu ja piirkonna IT-spetsialistid. Aitäh!
Tänusõnad ka kõigile õppekavaga seotud inimestele – neile, keda siin sai mainitud aga ka kõigile neile, keda siin kirjas pole, kuid kelle panus õppekava loomise, arendamise või igapäevase toimimise jaoks on äärmiselt oluline!
Informaatika õppe 20. aastapäeva pidulik tähistamine on 15. novembril Haapsalu kolledžis, kuhu ootame oma endisi ja praegusi töötajaid, vilistlasi ning tänaseid õppijaid.
Et tähtsast sündmusest ka teised osa saaksid, toimub neljapäeval, 14. novembril kell 18.00 Marek Kusmin’i avalik loeng „Trendid tarkvaraarenduses“. Marek Kusmin oli üks esimestest informaatika õppejõududest Haapsalu kolledžis ning praegu tegutseb edukas tarkvarafirmas Codeborne. Ootame avatud loengule kõiki IT-huvilisi nii Haapsalust kui mujalt.
Info ja registreerumine siin lingil.
IT õppekavad Haapsalu kolledžis:
- Infotehnoloogia (õpe toimus õppeaastatel 1999/2000-2002/2003)
- Informaatika (õpe toimus õppeaastatel 2001/2002 – 2006/2007)
- Rakendusinformaatika (avati õppeaastal 2006/2007)
