Alates 1. jaanuarist 2021. a on Eestis uus sõidukiliik – kergliikur. Üleeilsest on Bolti laenutatavad elektritõukerattad ka Haapsalus ja seepärast tuletab transpordiamet meelde, millised liiklusreeglid nendega sõitjale kehtivad.
Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ei ole suurem kui 25 kilomeetrit tunnis või mis ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis.
Kergliikuriks loetakse ka enne 2020. aasta 1. augustit turul kättesaadavaks tehtud sõidukeid, mis vastavad ülaltoodud nõuetele.
Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid.
Enne kergliikuriga sõitma asumist soovitame:
- tutvuda sõiduki kasutusjuhendiga;
- harjutada sõitmist liiklusele suletud alal;
- kontrollida aku taset;
- valida liiklemiseks turvalisem teekond ja valida rahulikuma liiklusega tänavad;
- kanda jalgratturikiivrit (kohustuslik kanda alla 16 a kergliikurijuhtidel);
- kanda erksavärvilisi riideid, et kaasliiklejale paremini märgatav olla;
- valida tee- ja liiklusoludega sobiv sõidukiirus, selleks et toime tulla ootamatuste ja ohtudega (näiteks kõrged äärekivid, ebatasane teekate, libedus jms);
- alati arvestada võimalusega, et teised liiklejad võivad käituda ettearvamatult.
Kergliikuril peab olema:
- töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
- tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade;
- signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
- ees valge ja taga punane tuli ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul.
Pimeda ajal või halva nähtavuse korral on kohustuslik sisse lülitada ees valge ja taga punane tuli. Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada nõutud tulesid, siis on sellise sõidukiga pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõiduteel liiklemine keelatud.
Kergliikuri laius
Kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit.
Kergliikuriga võib sõita järgmistel teedel või teeosadel:
- jalgrattarajal (10.-15. peab omama jalgratta juhtimisõigust);
- jalgrattateel;
- jalgratta- ja jalgteel;
- jalgteel;
- kõnniteel.
Sõita võib ka õuealal.
Kui puudub ülalnimetatud tee või teeosa või selle seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral. Sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral võib iseseisvalt liigelda 10.-15. a kergliikurijuht, kui ta omab jalgratta juhtimisõigust. Alates 8. a lapsed võivad sõidutee paremas ääres ja jalgrattarajal liigelda ainult täiskasvanu järelevalve all. Alla 8-aastased lapsed ei tohi ka koos täiskasvanuga jalgrattarajal ja sõidutee ääres kergliikuriga sõita.
Jalakäijatega arvestamine
Kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda (sh piisav külgvahe möödumisel). Tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja peavad jalakäijast mööduma ohutult.
Kergliikurijuhi üldkohustused
Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
Juhtrauaga kergliikuri juht peab sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega.
Kergliikurijuht ei tohi:
- lasta vedada enda juhitavat sõidukit looma või teise sõidukiga;
- vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
- vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud vedamiseks kergliikuriga.
- tohi olla joobes ja tegeleda juhtimise ajal kõrvalist tegevustega (nutisedamed).
Teeandmise kohustus ühissõidukite peatustes
Jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel sõitev kergliikurijuht peab andma teed trammi- või bussipeatuses ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale. Selleks peab ta vähendama peatuste läheduses kiirust ja vajadusel jalakäijale tee andmiseks peatuma.
Kergliikuriga tee ületamise nõuded
Kergliikurijuht võib reguleerimata ülekäigurajal või ülekäigukohas teed ületada ainult jalakäija tavakiirusel (u 3-7 km/h).
Kui kergliikurijuht ületab sõiduteed ülekäigurajal sõites, siis puudub tal teiste juhtide suhtes eesõigus. Sõidukijuhid peavad kergliikurijuhile andma teed vaid sellisel juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohas sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
Kergliikurijuhil on ohutum sõidutee ületada jalakäijana, kergliikurit käekõrval lükates või käes hoides.
Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikuri juht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab kergliikurijuhtvähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.
Jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee ja sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peab kergliikurijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
Raudtee ületamine jalakäijate raudteeülekäigukoha kaudu
Raudteed peab ületama raudteeülekäigukohas jalgsi, kergliikurit käekõrval lükates või käes hoides. Raudteeülekäigukohas raudtee ületamine sõites on keelatud.
Kergliikuriga peatumine ja parkimine
Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
