Norra suursaadik Eestis Else Berit Eikeland avas täna Haapsalu Lossiplatsil näituse “Norra ja Eesti läbi aegade”, mis kirjeldab meie kokkupuuteid viikingiaegade algusest praeguseni. Ka Läänemaal on seosed Norraga, näiteks Püha Olavi kirik Vormsil.
Norra saatkonna näituselt saab teada huvitava fakti: Norra võis olla ainuke maa, mille kuningas oskas rääkida eesti keelt. Seda kauges minevikus, viikingiajal, enne 1000. aastat, mil tulevane kuningas Olav Tryggvason pidi lapsena Eestis seda õppima.
Miks ta võis eesti keelt osata?
Kuningas Olav Tryggvasoni saaga põhjal põgenes tema ema Astrid 967. aastal koos väikese poja Olaviga, kuna vaenlased ähvardasid poisi tappa. Astrid tahtis otsida kaitset Novgorodis, kus tema vend Sigurdil oli vürst Vladimiri õukonnas auväärne positsioon.
Mereteel rüüstasid aga Eesti viikingid nende laeva, tappes osa meeskonnast ja võttes teised orjadeks. Ka Astrid ja Olav langesid Saaremaal orjadeks.
Kuus aastat hiljem reisis Astridi vend vürsti käsul Eestisse makse koguma, märkas Saaremaal turul Olavit ja ostis ta vabaks.
Teises kohas mainitakse Eestit Njål’ss saagas, kus on juttu 972. aastal Saaremaa lähistel toimunud lahingust eestlaste ja Islandi viikingite vahel.
Olav II Haraldsson, tulevane Norra kuningas, kellest pärast tema surma sai Püha Olav, maabus Saaremaal umbes 1008. aastal. Kohalikud elanikud olid esialgu ootamatu rünnaku järel püüdnud kuninga ja tema meeste nõudmiste üle läbirääkimisi pidada, aga siis kogusid oma väe ja asusid võitlusse. Sellepoolest jäi Olav lahingus võitjaks.
See on vaid üks Eesti ja Norra seos. Lossiplatsi näituse suurtelt stendidelt saab lugeda kahe riigi seostest tänapäevani välja.
