Eesti reaalsektori pangahoiused on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning alates koroonakriisi algusest on hoiuste kasvutempo veelgi kiirenenud. Juulis oli hoiuste aastakasv 11%. Ettevõtete hoiused kasvasid kuuga 226 miljoni euro võrra 7,7 miljardi euroni ning majapidamiste hoiused 71 miljoni euro võrra 8,8 miljardi euroni.
Hoiuste sedavõrd kiire kasv keerulise majandusolukorra kiuste on olnud võimalik, kuna ettevõtted on vähendanud investeerimist ja majapidamised tarbimist. Siiski on tõenäoline, et hoiuste kasv jaotub ettevõtete ja majapidamiste lõikes ebaühtlaselt.
Eesti ettevõtete laenuaktiivsus elavnes juulis. Kuigi pikaajalisi laene võeti 17% vähem kui 2019. aasta juulis, väljastati neid üle kolmandiku enam kui eelnenud kolmel kuul, mil koroonaviiruse põhjustatud ebamäärasuse tõttu oli ettevõtete investeerimisjulgus väga väike. Pisut optimistlikumat meeleolu ilmestab seegi, et kõikide suuremate sektorite laenuaktiivsus juulis kasvas.
Küllaltki hea pildi ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootustest annab sõiduautode liisinguturg. Kui aprillis ja mais liisiti autosid umbes 60% vähem kui aasta varem, siis suve jooksul on liisingunõudlus üha kasvanud. Majapidamiste nõudlus sõiduautode liisimise järele taastus kiiremini, kuid ka ettevõtete liisingukäive oli juulis vaid 16% madalam kui aasta varem.
Eluasemelaenuturul pole märkimisväärset taastumist seni näha olnud. Selle üheks põhjuseks võib olla pikem eluaseme soetamiseks kuluv aeg, mistõttu peegeldab juuli laenukäive veel paljuski eelnevate kuude laenunõudlust. Tehinguaktiivsus on alates koroonakriisi algusest selgelt vähenenud ja seepärast on laenukäive koroonaeelse ajaga võrreldes kahanenud umbes 30%. Keskmine eluasemelaenu summa on aga kasvanud ka kriisiajal. Selle üheks põhjuseks võib olla uusarenduste osakaalu kasv tehingutes.
Väljastatud laenude keskmine intressimäär püsis juulis stabiilne. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,9% ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3%.
Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis pole siiani kasvama hakanud. Juulis oli üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal ajalooliselt madalaima taseme lähedal, moodustades 0,5%. Siiski tuleb arvestada, et raskuste ennetamiseks on olnud küllaltki lihtne saada maksepuhkust, mis on võimaldanud laenude viivisesse sattumist vältida.
Raido Kraavik, Eesti Panga ökonomist
