Alanud sügis muudab metsloomad liikuvamaks ning neid satub tavapärasest rohkem ka maanteedele, mistõttu on sõidukijuhtidel oluline olla ettevaatlik ning pidada meeles, et metsloomal on alati peatee.
Valvsaks tasub jääda metsatukkade vahel ja põldude lähedal, eriti hämaral ajal nagu päikesetõusu eel ja -loojangu järel, mil metsloomade liikumisaktiivsus on loomupäraselt suurem. Loomade aktiivsust suurendab ka suursõraliste jooksuaeg (põdral ja punahirvel septembris-oktoobris, metsseal detsembris-jaanuaris) ning peatselt algav ajujahi hooaeg.
„Aktiivsel liikumisperioodil sagenevad olukorrad, kus metsloomad satuvad tavapärasest enam teedele, suurendades seeläbi auto ja uluki kokkupõrke riski. Seetõttu on oluline, et oleksime liiklejatena eriti hoolsad ning märkaksime teele lähenevaid metsloomi. Samuti tasub meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võivad talle järgneda ka teised,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk. „Metsloomadel on sageli oma kindlad käimisrajad ning paljud neist ületavad ka sõiduteid, mistõttu on oluline järgida hoiatusmärke ja vajadusel ka kiirust vähendada.“
„Hämaras ja pimedas on oluline jälgida esitulede valgusvihus teede äärealasid. Kui märkad metslooma, vähenda sõidukiirust ja lülita sisse ohutuled, et ohutult mööduda või vajadusel peatuda. Roolis olles keskendu ainult teele ja selle pervedele ning välista kõrvaltegevused. Kui loom on juba teel, ära kasuta signaali – loom võib ehmuda ja pöörata tagasi juba tuldud teed,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu. „Lisaks tasub arvestada, et rohusööjate silmad asetsevad külgedel, näiteks põtradel, metskitsedel, hirvedel ja metssigadel. Seetõttu näevad nad näevad autode esitulesid vaid ühe silmaga ega taju ruumilisust. Samuti ei suuda nad hinnata, kui kiiresti valgus nende suunas läheneb või kui suur on vahemaa, mis neid sõidukist lahutab.“
Ulukiohtlikematest teelõikudest hoiatavad liiklejaid Eesti teedel niinimetatud põdramärgid, mida tuleb järgida ning mille mõjupiirkondadega liiklemisel kindlasti arvestada. Need märgid paigaldatakse kohtadesse, kus varem on toimunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või kus on märgatud nende sagedasemat teele sattumist. Sageli teevad ettepaneku selliste märkide paigaldamiseks piirkonna jahiseltsid, kes vastutavad vigastatud ja hukkunud suurulukite teelt eemaldamise eest ning seetõttu tunnevad nad hästi probleemseid kohti.
Ka on mitmel pool üle Eesti tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest elektrooniline suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h.
Lisaks käivitas Transpordiamet möödunud nädalal pimedal ajal hoiatused muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus esineb metsloomade teeületusi.
Ulukiõnnetuste kaardirakendus asub SIIN.
„Metsloomad teel – kuidas käituda?“ juhised leiab SIIT.
Kaardikihi, kuhu jahimehed on märkinud eelmisel aastal teedel hukkunud suurulukid, leiab SIIT. Kaart annab ülevaate teelõikudest, kus toimus kõige rohkem õnnetusi.
