Koroonaviiruse levik ning sellega kaasnenud piirangud ja eelmise aasta teises pooles alanud maailmamajanduse üldine jahtumine on tõuganud Eesti väliskaubanduse langustrendi. Selle aasta esimeses kvartalis vähenes nii kaupade eksport (3,8%) kui ka import (3,5%). Märtsis kahanesid ka teenuste eksport ja import, kuigi kvartali kokkuvõttes teenuste eksport veidi kasvas (2,9%).
Teenuste kaubavahetuses andis alates märtsist tunda reisi- ja veoteenuste mahu kahanemine. Neid tegevusalasid mõjutasid koroonaleviku tõttu kehtestatud piirangud kriisi algusetapis ka kõige enam. Samas näitasid aasta alguses veel tugevat kasvu mitmed Eestile olulised teenusteekspordi valdkonnad nagu telekommunikatsiooni- ja infoteenused, remondi- ja hooldusteenused ning finantsteenused. Esimeses kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 3,9%. Seda toetas endiselt teenuste konto ülejääk.
Rahvusvahelist kaubaturgu on koroonakriis mõjutanud ulatuslikult. Kaupade liikumist pärssisid juba aasta algul probleemid tarneahelate toimimises. Piirangute tõttu kehtestatud ajutised seisakud ettevõtete tegevuses on vähendanud tellimusi ning nõudlus on kahanenud. Neid probleeme peegeldavad ka Eesti ettevõtete esimese kvartali kaubavahetuse numbrid. Kaupade ekspordimaht kahanes viies suuremas kaubagrupis: masinad, elektri- ja mehhaanilised seadmed (–12%); mineraalsed tooted (–15%); puit ja puidutooted(–6,6%); mitmesugused tööstuskaubad (–1%) ning metallid ja metallitooted (–0,2%). Kokku moodustas nende kaubagruppide maht kaupade koguekspordist pisut alla kahe kolmandiku ja seega võib öelda, et esimeses kvartalis kahanes eksport laiaulatuslikult, kuigi mitte väga sügavalt.
Koroonapandeemia põhjustatud majanduskriis on kahjuks alles algusjärgus ning selle mõju peaks olema maksebilansi kontodel enim näha teises ja kolmandas kvartalis.
Mari Rell
Eesti Panga ökonomist
