Maa-ameti andmetel oli 2020. aasta I kvartalis kinnisvaratehingute arv 5 protsenti suurem kui aasta tagasi I kvartalis, kuid märtsis on näha juba tehinguaktiivsuse langust.
Tänavu I kvartalis tehti Eestis 11 630 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kasvas tehingute arv 5 protsenti, kuid eelmise kvartaliga võrreldes oli tehinguid 6 protsenti vähem. Märtsikuu ostu-müügitehingute analüüs näitab, et tehinguaktiivsus on aastases võrdluses ligi 9 protsenti madalam ning eelnenud kuust 6 protsenti madalam.
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli I kvartalis 885 miljonit eurot, mis on eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 6,5 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes ligi 5 protsenti väiksem.
Korteriomanditega tehti I kvartalis 6396 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5709 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehtud tehinguid 7 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 6 protsenti. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli I kvartalis ligi 453 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 13 protsenti, kuid vähenes kvartali võrdluses 9 protsenti.
Tänavu I kvartalis oli Tallinnas uue korteri ruutmeetri keskmine hind 2563 eurot, mis oli 14 protsenti kõrgem kui aasta varem samal ajal. Järelturul maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 1850 eurot, mis oli 6 protsenti kõrgem kui eelmise aasta I kvartalis. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 ruutmeetrit) maksis keskmiselt 125 349 eurot (2712 eurot ruutmeeter), järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 86 359 eurot (1828 eurot ruutmeeter).
Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas eelmise aasta I kvartaliga võrreldes ligi 7 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes ligi 8 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 16 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid vastavalt ligi 6 ja 8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks kasvanud ligi 13 protsenti ja hoonestamata maa hinnaindeks ligi 2 protsenti, kuid hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes marginaalse 1 protsendipunkti võrra.
