Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide detsembris antud hinnangute kohaselt on Eesti majandus taas liikunud majanduskellal kriisiolukorda ning Eesti majanduskliima halveneb tulevikus veelgi, tulenevalt ebapiisavast nõudlusest ning vähesest rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli detsembris 78,5 punkti, mis on naaberriikidest madalaim.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõi konjunktuuri kommenteerides välja, et jätkuvalt on üldiselt majandusest häid märke raske leida.
“Oleme taas langenud majanduskliima indikaatorite vaates kriisiolukorda, mis suuresti tähendab, et oleme majandussurutises veel mõnda aega. Ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootused ja kindlustunne on langenud oluliselt Euroopa Liidu keskmisest allapoole ning võrrelda ei saa ka Läti või Leeduga, kus majandususaldusindeks on meist oluliselt parem,” ütles Raudsepp ning lisas, et majanduse iseeneslikku paranemist ei toimu, sest kasvamas on nii töötuse määr kui ka hinnad.
Majandususaldusindeks oli detsembris Eestis 78,5 punkti, mis võrreldes septembriga on 0,4 punkti võrra madalam. Tegu on madalaima tulemusega peale 2020. aasta juunikuud, kui oli ülemaailmne tervisekriis. 2023. aasta detsembris oli majandususaldusindeks Lätis 95,9 punkti, Leedus 99,6 punkti, Soomes 80 punkti ning Rootsis 82,3 punkti. Euroopa Liidu keskmine on 95,6 punkti.
Kaheks suurimaks majandusprobleemiks peavad küsitletud ekspertidest 88 protsenti ebapiisavat nõudlust ning rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Neile järgnevad ebasoodne keskkond välisinvestoritele (75 protsenti ekspertidest) ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes (69 protsenti ekspertidest).
Aasta tagasi samal ajal oli suurimaks probleemiks oskustööjõu puudus (detsember 2022 – 93 protsenti, detsember 2023 – 69 protsenti), mis nüüd on küll mõnevõrra langenud, kuid probleemsuselt võrdne vähese usaldusega valitsuse majanduspoliitikale, mis aasta tagasi oli probleemiks 40 protsendi ekspertide hinnangul.
Tarbijate kindlustunne on jätkuvalt halb ja oluliselt madalam pikaajalisest keskmisest. Kindlustunde indikaator oli detsembris -34 (septembris -30, pikaajaline keskmine -9). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad majanduslangus, ostujõu kahanemine, suurenevad kulutused, töötute arvu kasv, sõda Ukrainas ning ees ootavad maksutõusud. 55 protsenti peredest hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on läinud halvemaks võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi, 33 protsenti märkis sama olukorra püsimist ja 11 protsenti peredest tõdes olukorra paranemist. 12 kuu vaates prognoosis 50 protsenti vastanutest pere majandusolukorra halvenemist, 28 protsenti olukorra samaks jäämist, 11protsenti paranemist ja 10 protsenti ei osanud hinnangut anda. Kõige pessimistlikumad olid oma pere majanduse väljavaateid hinnates I tulukvartiili kuuluvad pered.
Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon kuue kuu pärast on madalam kui täna.
EKI toidukorv kallines IV kvartalis võrdluses III kvartaliga 0,1 protsenti, olles septembris 116,28 eurot ning detsembris 116,40 eurot. Võrdluses 2022. aasta detsembriga on toidukorv kallinenud 4,8 protsenti ehk 111,09 eurolt 116,40 eurole. Detsembris kallinesid septembriga võrreldes ostukorvis enim lihasaadused ja kanamunad. Suurim hinnalangus oli juurviljadel ning õuntel.
„Selge on see, et lühiajaline vaade on keeruline kogu regioonis, nii Eestis kui ka meie lähiriikides,” ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. “Tutvustame täna Eesti ettevõtete esindusorganisatsioonidele majanduspoliitika kava. Meie eesmärk on rõhuda Eesti majanduse konkurentsieelistele pikas plaanis ja kuulata ning teha seda, mida ettevõtjad on aastaid riigilt soovinud. Et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja – vaba üleliigsest bürokraatiast, üha kuhjuvast aruandlusest, üleliigselt piiravast tööjõupoliitikast ja ettearvamatust õigusruumist. Teisalt tuleb riigil ka jõuliselt toetada suuremat lisandväärtust loovaid valdkondi, olgu nendeks siis teadus- ja arendustegevus, uued tehnoloogiad või energiamajandus. Nendest kahest teljest lähtuvalt oleme välja töötanud kaheksast põhimõttest koosneva konkreetse kava, kuidas anda Eesti ettevõtjatega koos meie majandusele uus energi.”
