Ehitusprojekt on ehitustööde aluseks olev dokumentatsioon, mis määratleb hoone või rajatise arhitektuurilised, konstruktiivsed ja tehnosüsteemide lahendused. See sisaldab jooniseid, tehnilisi kirjeldusi ja muid vajalikke dokumente, mis on vajalikud ehitusloa taotlemiseks ning ehitustööde teostamiseks.
Ehitusprojekti koostamise etapid hõlmavad eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti. Eelprojekt annab üldise ülevaate kavandatavast ehitisest, põhiprojekt sisaldab detailseid tehnilisi lahendusi ning tööprojekt on kõige detailsem dokumentatsioon, mis juhendab ehitustööde teostamist.
Hästi koostatud ehitusprojekt aitab vältida vigu, tagab ehitustööde sujuva kulgemise ning vastavuse kehtivatele seadustele ja standarditele.
Millal on ehitusprojekt kohustuslik?
Ehitusloa ja ehitusteatise erinevused
Eestis reguleerib ehitustegevust ehitusseadustik, mis määratleb, millal on vajalik taotleda ehitusluba ja millal piisab ehitusteatisest. Üldjuhul on ehitusluba nõutav suuremate ja keerukamate ehitiste puhul, näiteks kui ehitatakse hoone, mille ehitisealune pind on üle 60 m² või kõrgus üle 5 meetri, või kui tehakse olulisi muudatusi olemasoleva hoone konstruktsioonides või tehnosüsteemides. Ehitusteatis on lihtsustatud menetlus, mis on mõeldud väiksemate ja vähem keerukate ehitustööde jaoks, nagu näiteks väiksemate abihoonete püstitamine või olemasoleva hoone laiendamine kuni 33% ulatuses.
Ehitusseadustiku lisa 1 nõuded
Ehitusseadustiku lisa 1 sisaldab tabelit, mis määratleb täpselt, millised ehitustegevused nõuavad ehitusluba, ehitusteatist või ehitusprojekti. Näiteks elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul, mille ehitisealune pind on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m, on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui sama hoone kõrgus ületab 5 m või ehitisealune pind on üle 60 m², on vajalik taotleda ehitusluba.
Näited töödest, mis nõuavad ehitusprojekti
Ehitusprojekti koostamine on kohustuslik mitmete ehitustööde puhul. Näiteks uue hoone püstitamisel, eriti kui tegemist on suurema kui 60 m² ehitisealuse pinnaga või kõrgusega üle 5 m, on vajalik ehitusluba ja seega ka ehitusprojekt. Olemasoleva hoone laiendamisel üle 33% algsest mahust tuleb samuti taotleda ehitusluba, mis eeldab ehitusprojekti olemasolu. Tehnosüsteemide, nagu küte, ventilatsioon või elektrisüsteemid, paigaldamine või muutmine nõuab ehitusprojekti, et tagada nende vastavus kehtivatele normidele. Kandvate konstruktsioonide muutmine, näiteks kandeseinte eemaldamine või lisamine, on samuti tegevus, mis nõuab ehitusprojekti koostamist. Lammutustööd, eriti kui need puudutavad suuremaid hooneid või konstruktsioone, eeldavad samuti ehitusprojekti olemasolu.
Ehitusprojekti etapid
Ehitusprojekti sisu peab olema väljendatud selges ja arusaadavas keeles, kasutades selleks üheselt mõistetavaid termineid ja leppemärke. Samuti peavad kõik ehitusprojekti osad olema omavahel kooskõlas ning üksteist toetama ja täiendama, mitte olema omavahel vastuolus. Selliselt väheneb võimalus ka hilisemate vaidluste ja segaduste tekkimiseks.
Eskiisprojekt
Eskiisprojekt on ehitusprojekti algstaadium, mille eesmärk on visandada hoone üldine kontseptsioon. Selles etapis määratletakse hoone põhilised ruumilised ja funktsionaalsed lahendused, nagu ruumide jaotus, hoone maht ja paigutus krundil. Eskiisprojekt aitab tellijal ja projekteerijal ühiselt mõista, milline on kavandatava hoone üldine ilme ja funktsioon.
Eelprojekt
Eelprojekt on järgmine samm, kus töötatakse välja hoone arhitektuursed ja insener-tehnilised lahendused. Selles etapis koostatakse hoone plaanid, lõiked ja vaated ning asendiplaan kinnistul. Lisaks lisatakse seletuskiri, mis kirjeldab hoone funktsioone ja tehnilisi lahendusi. Eelprojekt on sageli piisav ehitusloa taotlemiseks, kuna see annab ülevaate hoone vastavusest kehtivatele nõuetele ja planeeringutele.
Põhiprojekt
Põhiprojektis täpsustatakse eelprojektis kavandatud lahendused. Siia kuuluvad konstruktiivsed joonised ja arvutused, tehnovõrkude detailid (vesi, kanalisatsioon, elekter, ventilatsioon) ning materjalide ja ehitusprotsesside täpne kirjeldus. Põhiprojekt võimaldab koostada täpse ehituseelarve ja korraldada ehitushanked.
Tööprojekt
Tööprojekt on ehitusprojekti viimane ja kõige detailsem etapp. Selles etapis koostatakse üksikasjalikud plaanid ja juhendid ehitustööde teostamiseks ehitusplatsil. Tööprojekt keskendub praktilistele külgedele, mis on vajalikud ehitustööde sujuvaks ja tõhusaks läbiviimiseks.
Projekti koostamise nõuded
Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida mitmeid nõudeid, mis on sätestatud erinevates seadustes, määrustes ja standardites. Eelkõige peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see oleks loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistidele arusaadav ja üheselt mõistetav. Projektdokumentatsioon peab sisaldama piisavalt detaile ja täpsustusi, et erinevad osapooled (tellija, projekteerija, ametnik, ehitaja) mõistaksid seda ühtmoodi.
Omanikujärelevalve roll ehitusprotsessis
Omanikujärelevalve on kohustuslik, kui ehitamiseks on nõutud ehitusluba või kui ehitusteatisega koos tuleb esitada ehitusprojekt. See tähendab, et omanik peab määrama pädeva isiku, kes teostab järelevalvet ehitustööde üle, tagades nende vastavuse ehitusprojektile ja kehtivatele nõuetele. Omanikujärelevalve tegemise kohustus kehtib vähemalt ehitise kasutusloa saamiseni või tee puhul selle vastuvõtmiseni.
Omanikujärelevalve ülesanded
Omanikujärelevalve tegijal on mitmeid ülesandeid, mis hõlmavad ehitustööde projektile vastavuse kontrollimist, ehitustööde kvaliteedi ja ohutuse tagamist, ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse kontrolli, ehitusdokumentatsiooni nõuetekohasuse jälgimist, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu, ehitustööde graafiku jälgimist ning ehitise vastuvõtmisel osalemist. Need ülesanded aitavad tagada, et ehitustööd viiakse läbi vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele, vähendades riske ja tagades ehitise kvaliteedi.
Omanikujärelevalve ja ehitusprojekti koostöö
Projekteerimisprotsessi alguses osaleb omanikujärelevalve projekteerimistööde lähteülesande koostamises, aidates selgitada välja tellija soovid ja vajadused ning formuleerida need selgeteks ja teostatavateks eesmärkideks. Samuti osaleb ta projekteerimiskoosolekutel, jälgides projekteerimistööde lepingust ja ajagraafikust kinnipidamist ning konsulteerides tellijat erinevate ehituslahenduste ja materjalide valiku osas.
Ehitustööde käigus teostab omanikujärelevalve ehitusobjekti ülevaatusi piisava sagedusega, et tagada pidev järelevalve ehitaja tegevuse üle. Ta kontrollib, et ehitustööd viiakse läbi vastavalt ehitusprojektile, kehtivatele normidele ja standarditele. Lisaks tegeleb omanikujärelevalve kasutatavate materjalide nõuetele vastavuse ja täitedokumentatsiooni kontrollimisega, mis on eelduseks ehitise kasutusse lubamiseks.
Omanikujärelevalve koostab koostöös ehitajaga ja omanikuga ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride programmi või kvaliteedi tagamise plaani. See dokumentatsioon aitab ennetada võimalikke probleeme ja tagada ehitustööde kvaliteedi ning vastavuse kehtivatele nõuetele.
