Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui 2018. aasta samas kvartalis. Nii nagu aasta esimesel poolel suurenes ehitusmaht vaid välisriikides. Eestis ehitusmaht vähenes.
Omal jõul ehitasid Eesti ehitusettevõtted 930 miljoni euro eest, sellest hooneid 599 miljoni ja rajatisi 331 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 1% rohkem ja rajatisi 5% vähem.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes rohkem kui neljandiku võrra, sest suurenes hooneehitustööde maht. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus oli tänavu kogu ehitusmahus 8%, mullu aga 6%.
Kohaliku ehitusturu maht vähenes eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes 3%. See tulenes eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde väiksemast mahust, kuid vähenes ka rajatiste ehitamine.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2158 uut eluruumi ehk 802 võrra rohkem kui aasta varem. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 2512 eluruumi ehitamiseks, mida oli poole rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Enamik ehitusloa saanud eluruume asub korterelamus.
Kasutusse lubati ka 297 mitteelamut kasuliku pinnaga 170 600 m2, kõige enam lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubanduspinda. Võrreldes 2018. aasta sama kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
