Möödunud aastal järsult ohtlikumaks muutunud küberkeskkond püsib ohtlik ka tänavu – võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes jaanuaris ühe kasutaja kohta tuvastatud küberohtude hulk enam kui kolm korda, selgub Elisa Netivalvuri teenuse statistikast. Tuvastatud rünnete koguhulk ületas aasta esimesel kuul taas miljoni intsidendi piiri.
Eesti inimeste internetikasutust turvav Netivalvuri teenus pidi jaanuaris ühe kasutaja kohta keskmiselt reageerima ligi 76 korral, samas kui aasta varem jäi sama näitaja 19 tuvastatud juhtumi juurde.
Võrreldes möödunud aasta viimaste kuudega eestlaste pihta suunatud pahavara- ja õngitsusrünnakute hulk mõnevõrra küll langes, ent ohtude hulk püsib jätkuvalt väga kõrgena.
“Mida keerulisemaks muutub majanduskeskkond ja mida rohkem on tunda ebastabiilsust, seda aktiivsemaks muutuvad ka küberkurjategijad. On selgelt näha, et eelmise aasta keskpaigast hakkas erinevate rünnakute ja ohtude hulk järsult tõusma ning ohutaseme langemist lähiajal oodata ei tasu,” ütles Elisa infoturbejuht Mai Kraft. “Pigem on kurjategijad leidmas järjest uusi viise, kuidas oma eesmärkideni jõuda, mistõttu on pidevalt valvel püsimine ning enda ja oma lähedaste harimine olulisem kui kunagi varem.”
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreeriti 2023. aastal arvutikuritegusid 30% võrra enam kui tunamullu. Ennekõike suurenes nende arv arvutikelmuste leviku tõttu. Neis andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning eri sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised.
Elisa andmed näitavad, et jaanuaris kujutasid endas Eestis elavatele inimestele ohtu mitmed eri ründeviisid. Jätkuvalt levisid aktiivselt petukõned ja -sõnumid – ainuüksi õngitsuspettuseid tuvastati ligi 190 000 korral – aga nende kõrval võis kohata ka näiteks viirusetõrjeprogrammi matkivat pahavara ning end uuendusena esitlevat ründeviisi, mille eesmärgiks oli panna kasutajad oma seadmesse laadima viirusega nakatunud fail.
Jaanuaris aktiivselt rünnakuskeem, kus inimestele kuvati McAfee viirusetõrjet jäljendavat hoiatusteadet, mis julgustas neid alla laadima turvaparandusi. Turvaparanduste pähe laeti aga seadmetesse pahavara. Sarnasel moel talitas ka Adobe Flashi uuendust matkiv skeem, kus lehe külastajatel paluti alla laadida uuendus, mille asemel jõudis tegelikult arvutisse viirus.
“Tasub meeles pidada, et kui miski tundub veidigi kahtlane, siis ilmselt kõhutunne ei valeta,” lisas Kraft. “Internetiavarused on iga päevaga ohtlikumaks muutumas ja nutikad tehisintellektil põhinevad lahendused on muutunud erisuguste skeemide ja pahavara massidesse viimise oluliselt lihtsamaks. Enam ei pruugi millestki kahtlasest aru saada lihtsalt selle järgi, et see näeb kole välja või kasutatakse vigast eesti keelt: tuleb teada, et tundmatuid faile ei tohi kunagi alla laadida, kahtlased kõned tuleb alati lõpetada ning kui midagi tundub ootamatu, siis tasub kiirelt paar sammu tagasi astuda ja olukorda täpsemalt hinnata.”
