Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk 2% (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75% (31 594) olid Ukraina kodakondsed.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat rahvastikustatistikas iseloomustama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse.
„Suremus on jätkuvalt kõrge, kuid õnneks siiski mõnevõrra madalam kui 2021. aastal,” ütles Trasberg. “See-eest oli 2022. aastal sündimus rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 588 juurde. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud.“
Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele (2022: -5657, 2021: -5317) oli 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 25 943 inimese ehk 2% võrra suurem kui aasta tagasi. „Rahvaarvu kasvatab sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased, kes moodustasid sisserändest 75%,“ kommenteeris Trasberg.
Suremus ületab endiselt pandeemia-eelset taset
Pärast 2021. aastal järsult suurenenud surmade arvu (18 587), oli 2022. aasta näitaja mõnevõrra madalam (17 245), kuid ületab pea 1500 surmajuhtumiga siiski veel pandeemia-eelseid aastaid. Kui aastatel 2010–2019 oli keskmine suremus aastas 15 545, siis aastatel 2020–2022 17 214. Kõrge suremus tuleneb koroonamõjudest, aga ka vananevast rahvastikust.
Sündide arv on läbi aegade madalaim
2022. aastal registreeriti 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Sündide arv on olnud langustrendis taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Madalaimale tasemele jõudis sündide arv aastatel 1997–2001, kui see ulatus umbes 12 500 sünnini aastas.
„Praegused sünnitajad on ise sündinud 1990ndatel, mil sündide arv oli madal. Seega madala sündimuse taga on lisaks muudele põhjustele ka see, et tänane noorte põlvkond on väiksem kui varasem,“ selgitas Trasberg.
Sündimust mõjutab ka riigi sotsiaalpoliitiline olukord. 2021. aastal oli Eestis koroonakriisi tippaeg ning 2022. aasta alguses oli nakatumine kõige kõrgem[1]. Koroonakriisi ja vähese sündimuse vahelist seost on uuringud näidanud ka teistes riikides[2]. Näiteks naaberriigis Lätis oli 2020. ja 2021. aastatel läbi aegade (alates 1920. aastast) madalaim sündimus[3].
Esialgset rändestatistikat mõjutavad sõjapõgenikud
Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2022. aastal 42 022 inimest ning Eestist lahkus10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne ning Eestisse jäi 31 600 inimest rohkem, kui siit lahkus. Nii registreeritud sisseränne kui rändesaldo on viimaste aastate keskmisest kordades suurem ning on seotud Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Väljaränne oli 1820 inimese võrra suurem kui 2021. aastal.
Kodakondsuste järgi asus Eestisse elama kõige enam Ukraina kodanikke (31 594). Ukrainlased on moodustanud suurima sisserändajate grupi juba alates 2018. aastast, kuid varasemalt on ukrainlaste rändemahud olnud palju väiksemad (2020: 2374, 2021: 3047). „Eesti kodanikke saabus riiki tagasi 3363, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 1446,“ lisas Trasberg.
Naiste osakaal sisserännanute seas oli 60%, mis on esimene kord sel sajandil, kui naiste osakaal ületab sisserändajate seas meeste osakaalu. Viimased kümme aastat on suhe olnud keskmiselt 60:40 meeste kasuks. Kõrge naiste osakaalu taga on Ukraina sisserändajad, kellest 64% olid naised.
Rändestatistika andmed täpsustuvad
„Võrreldes esialgse sündide ja surmade statistikaga, on rändestatistika osas oodata suuremaid täpsustusi, kuna esialgsed arvud on kokku pandud rahvastikuregistri andmete põhjal ning inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed maikuus,“ täpsustas Trasberg.
Ukrainlaste andmed
Siin avaldatud registreeritud rände andmetesse lähevad kirja inimesed, kes on Eestisse kolinud viimase aasta jooksul ning kellel oli 1. jaanuari 2023 seisuga rahvastikuregistris kirjas Eesti aadress. Seetõttu ei kajasta see arv näiteks Ukraina sõjapõgenikke, kes küll viibivad Eestis, kuid ei ole end Eesti aadressile sisse kirjutanud.
Eestis kogub Ukraina sõjapõgenike andmeid veel ka PPA, kes avaldab ajutise kaitse taotlejate arvu. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad esialgses rahvaarvus vaid siis, kui nad viibisid 01.01.2023 seisuga Eestis ning olid end sisse kirjutanud Eesti aadressile.
Sõjapõgenike statistikat avaldab ka Sotsiaalkindlustusamet. Nende andmetel liigub Eestist edasi umbes 45,5% sõjapõgenikest.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte.
[1] Koroonaviiruse andmestik: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik
2 Pomar et al (2022), Impact of the first wave of the COVID-19 pandemic on birth rates in Europe: a time series analysis in 24 countries, Human Reproduction, Volume 37, Issue 12, Pages 2921–2931,https://doi.org/10.1093/humrep/deac215
3 Läti sündide statistika: https://stat.gov.lv/en/statistics-themes/population/fertility
