Sellest nädalast jõuavad kõikide Eesti elanike postkasti juhised sellest, kuidas võimalikes kriisiolukordades edukalt hakkama saada. Kriisi puhul tuleb arvestada sellega, et korraga on abivajajaid palju ja seetõttu jõuab abi hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast ongi oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega ka iseseisvalt toime tulema.
Käitumisjuhiste avaldamine just nüüd ei ole märk sellest, et Päästeametil oleks infot mingist võimalikust kriisist, mis võiks lähiajal puhkeda. Küll aga on viimased aastad näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit – mullu oktoobris jättis ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita 60 000 majapidamist ning muutis inimeste igapäevaelu tundmatuseni. 2019. aasta jaanuaris tabas ulatuslik elektrikatkestus Saaremaad. 15 aastat tagasi ujutas jaanuaritorm üle kogu Eesti lääneranniku ja saared.
„Kriise ei tasu karta, kuid nendeks tuleb valmis olla. Tark inimene valmistub koos perega – ta mõtleb läbi, kuidas tavapärasest erinevas olukorras toime tulla, hoolitseb selle eest, et kodus oleksid piisavad toidu-, joogi- ravimi- ja esmatarbekaupade varud ning mõtleb läbi ka selle, kuidas aidata eakaid lähedasi. Samuti tasub valmistumisel teha koostööd naabritega. Kodudesse jõudev trükis jagabki nõuandeid sellest, kuidas inimesed peaksid kriisideks valmistuma ning teeb ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.
„Kriiside puhul on suurim probleem see, et katkeda võivad erinevad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused – meil ei pruugi olla elektrit või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele,“ lisas Saaremets.
Päästeameti 2019. aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et vaid 15% Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks ning vaid 35% elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib hädaolukord tekkida. Võimalikuks hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ning Lõuna-Eesti elanikud, kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning eakad.
Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad 532 000 leibkonna postkasti järgmise paari kuu jooksul. Juhised on kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks trükisele saab vajalikku informatsiooni ka mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ning kodulehelt olevalmis.ee.
