2019. aastal tasus haigekassa üle 40 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest 133,5 miljonit eurot. Seda on võrreldes 2018. aastaga 16 miljonit eurot rohkem. Vähiravimeid rahastas haigekassa enam kui 53 miljoni euro eest, soodusravimeid sai ligi 23 000 inimest ja haiglaravimeid ligi 7000 patsienti.
Möödunud aastal parandas haigekassa vähiravimite kättesaadavust näiteks kopsukasvaja, luuüdi kasvaja, mao- ja söögitoru kasvaja, neerukasvaja, eesnäärme kasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia raviks. „Kokku laiendasime vähiravivõimalusi nii erinevate diagnooside kui ka ravivõimalususte puhul 17 korral,“ ütles haigekassa ravimiekspert Kärt Veliste.
Veliste sõnul on kaasaegsed ravimid vaid üks oluline osa haigekassa rahastatavast vähiravist. „Peame vähiravis tagama ka head vähi ennetuse ja diagnoosimise võimalused, kiiritusravi, kirurgilise ja toetava ravi, aga ka järelkontrolli ning inimeste nõustamise,“ selgitas ta.
Kuigi vähielumus Eesti patsientide seas tasapisi paraneb, ei kasuta inimesed piisavalt võimalusi just vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks. „Ravikindlustatud inimesed saavad tasuta osaleda rinnavähi-, emakakaelavähi – ja jämesoolevähi sõeluuringul. Kuid riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui nendest võtab osa üle 70% sihtrühmast. Meie andmetel osalevad uuringutel vaid veidi üle poolte kutse saanud inimestest,“ tõdes haigekassa esmatasandi ekspert Made Bambus.
Tema sõnul on madala osaluse taga mitmeid põhjuseid, kuid kindlasti on üks nendest ka inimese enda vähene motiveeritus haiguseid ennetada. „Teine probleem on see, et sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jäävad osad inimesed uuringutest kõrvale,“ tõdes Bambus, kelle sõnul kaalub haigekassa tulevikus tasuda ka ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringute eest. „Vähkkasvajad ohustavad nii kindlustatud kui ka kindlustamata inimesi ning haiguse varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi kui juba kaugele arenenud vähi ravi.“
