Mercedes-Benzi edasimüüja Eestis Veho AS juhi Keijo Kaasiku sõnul on elektriautode laadimistaristu praegu elektriauto või laetava hübriidauto kasutamiseks täiesti piisav ja seda võiks Euroopa direktiivi asemel reguleerida vaba turumajandus.
“Täiselektrilised autod moodustavad Eesti uute autode müügist suurusjärgus 5 – 6%,” selgitas Kaasik. “Seda me kindlasti tunnetame, et laetavate hübriidide ja elektriautode vastu on huvi ajas suurenenud, aga see trend ei ole plahvatuslik ja niivõrd suur, et see õigustaks energiatõhususe direktiivi kirjutatud laadimiskohtadega seotud eesmärki. Kasutan ka ise igapäevaselt elektriautot ja Eestis praegu täielikult turumajanduse baasil loodud laadimisvõrk on selle auto kasutamiseks täiesti piisav.”
Ta lisas, et arvesse tuleks võtta ka seda, kus inimesed enda autot põhiliselt laevad. Kuna kodustes tingimustes laadimine on paljude inimeste jaoks mugavam ja ka odavam, siis ilmselt ei ole sedavõrd suures koguses laadimisvõimekuse rajamine vajalik. Seega isegi kui elektriliste sõidukite arv ajas suureneb, siis isegi sel juhul laetakse autot enamjaolt inimese kodus, mitte kaubanduskeskuse parklas.
“Samuti kui nõudlus elektrilaadijate järele peaks järsult tõusma, siis usun, et ostukeskused kohanevad olukorraga ja lisavad võimekust turu olukorrale vastavalt juurde – täpselt nii nagu see on siiani edukalt toiminud. Jõuga kaableid kuhugi maha panna ilmselt vaja ei ole,” rääkis Kaasik.
Tema sõnul on turul siiski liikumine elektriliste ja laetavate hübriidide poole selgelt toimumas ja Skandinaavia kogemus näitab, et meie turul muutuvad esmalt ilmselt enim levinuks just laetavad hübriidid, kuna need sobivad hästi hajaasustusega piirkondadesse nagu Eesti.
“Automaks on samuti mingil määral kindlasti nüginud inimesi vaatama rohkem elektriautode ja laetavate hübriidide poole ning tarbijad mõtlevad sõidukit valides selgelt keskkonnateadlikumalt ja kaaluvad selle süsinikujalajälge,” ütles Kaasik.
