Aasta kooliks valitud Läänemaa ühisgümnaasium on osanud luua sisekliima, mida kiidavad nii õppijad kui ka õpetajad. Veelgi enam – kooli tegemistes löövad kaasa ka need, kel diplom juba ammu käes.
Läänemaa ühisgümnaasium sai rõõmsa uudise aasta kooliks valimise kohta suvevaheaja eel. Kooli direktor Ain Iro usub, et sel päeval, kui võitja “Terevisiooni” otsesaates välja kuulutati ja kaameramehed koolimajas ringi askeldasid, jääb õpilastele kauaks meelde. Ehkki nüüdseks on alanud juba uus õppeaasta, püsib väike uhkus tema sõnul koolipere hinges siiani.
Aasta kooli lihtne võiduvalem = maja + inimesed
Kui küsida, mis tõi võidu, on nii direktoril kui ka sama kooli emakeeleõpetajal Tiina Brockil vastus valmis: “Meie inimesed!” Nad mõlemad nimetavad ühtehoidmist, ühise asja nimel tegutsemist ja omavahelisi häid suhteid. Lisaks toob direktor välja väga head suhted kogukonnaga: “Meie tegemistesse on panustanud ka mitmed meie linna väiksemad ja suuremad ettevõtted, kohalik omavalitsus, vanemad, vilistlased ja lihtsalt head sõbrad.”
Kuid Läänemaa ühisgümnaasiumi puhul ei saa kuidagi jätta mainimata ka ajaloolist maja, osaliselt 19. sajandist pärit koolihoone torkab tänapäevaste uute ja moodsate gümnaasiumihoonete kõrval kahtlemata silma.
Õpetaja Tiina Brocki sõnul on maja kooliperele armas, sest kuigi renoveeritud, on sinna piisavalt jäänud ajaloolise haridustempli hingust. Välisest kestast olulisemaks peab õpetaja Tiina aga sisu: “Inimest kannustab õppima uudishimu. Hea kool ei hävita uudishimu, vaid pakub õpilasele keskkonda, kus tal oleks isu oma uudishimu rahuldada, kus teda ümbritseks toetavad inimesed, kus ta ei kogeks vägivalda ega hirmu. Kool ei pea olema tuulelipp, pigem ikka mastipuu, mis kindlalt purje hoiab.”
Suur rõhk koostegemisel
Uudishimu ja õpitahet saab kõige paremini hoida põnevate tundidega. Läänemaa ühisgümnaasium pakub laia valikut õppesuundi – lisaks humanitaar-, reaal-, loodus- ja majandussuunale saab valida ka sotsiaal- ja tervisekallaku.
“Oleme püüdnud hoida ühe õppesuuna põhiseid klassikomplekte, et üksteisega satuksid koos õppima sarnaste huvidega noored. Ma usun, et nad oskavad rohkem üksteist toetada ning selline natuke huvipõhine võimalus on ka üks hea motivaator õpingutes edasi liikumiseks,” selgitab koolidirektor.
Ka valikainete loetelu on kirju. Põnev valik on näiteks rootsi keel, millega Läänemaal tihedamad ajaloolised sidemed, kuid õppida saab ka eluks nii vajalikku finantskirjaoskust ja investeerimist, rahvusvahelist suhtlemist ja politoloogiat, psühholoogiat, programmeerimist, eetikat, videograafiat, vene ärikeelt ja veel palju muud.
Kuid kindlasti on Läänemaa ühisgümnaasium kõige tuntum oma koolimuusikalide poolest, millesse panustavad õpetajate, juhendajate ja õpilaste kõrval kohalikud ettevõtjad ja omavalitsus ning tulemused on päristeatri väärilised. Läbimõeldud lavastuse ja viimistletud esitusega paistis silma ka aasta kooli konkursile saadetud video, mis taas sündis suurema koostöö tulemusena. Õpetaja Tiina Brock, kes oli ise ka konkursivideos kõlanud sõnade üks autoritest, usub, et ühine huvitegevus on nende kooli selgroog: “Meil on super tasemel kooliüritused, kus õpilastega koos osalevad ka õpetajad – nii tekibki koolipere.”
Muidugi ei tähenda see, et puuduvad piirid ja kohustused. Ja vahel harva satub mõni gümnasist ka direktori kabinetti “vaibale”. “Mõningaid keerulisi vestlusi on olnud. Enamasti on need seotud õppeedukusega, rohkete puudmustega koolist või mõnel üksikul korral ka ebaõpilasliku käitumisega. Püüame siis rahulikult vestelda, vaatame otsa faktidele, ohtudele ja võimalustele. Kõik ei lähe alati soovitud suunas, aga iga päästetud olukord teeb hiljem seda rohkem rõõmu,” räägib Iro. Koolijuht lisab, et õpilaste toetamisel teevad suure töö ära koolipsühholoog-õppenõustaja Annika ja õppealajuhataja Viire. “Nende oskused ja pühendumus nn murelastega tegelemisel on tõeliselt tänuväärt ja muljetavaldavad.”
Õpetajad tulevad kodukandist
Iga kooli esimeseks hooleks on, et jätkuks õpilasi ja õpetajaid. Ain Iro sõnul sisseastumisavalduste vähesuse üle Läänemaa ühisgümnaasium kurta ei saa, aasta-aastalt on tahtjaid rohkem. “Ka sel aastal võeti vastu kolm paralleelklassi uusi gümnasiste ja soovijate suure arvu tõttu oli vastuvõtt pingelisem,” tõdeb Iro. “Ka õpetajad on koolis praegu kõik olemas. Kuid ei ole meilgi kaugel see aeg, kui mitmed neist pensionile siirduvad ja on vaja leida uusi. Peamiselt tuleb Haapsallu õpetajaks ikka see, kes siinkandis elab või kel mingeidki sidemeid varasemast olemas.”
Emakeeleõpetaja Tiina Brock on üks selline näide, kes ise Haapsalust pärit ja kodukanti õpetajaks tulnud. Ta tunnistab, et ega tal teistes koolides töötamisega erilist kogemust olegi, ehkki kutsutud on säravat õpetajat nii Tallinnasse, Tartusse kui ka Helsingisse. Kuid kodulinnaarmastuse ja Wiedemanni tänava võluva koolimaja kõrval peab ta kõige olulisemaks siiski Läänemaa ühisgümnaasiumi suurepärast sisekliimat.
“Seekord rõhutas aasta kooli konkurss ühtehoidvat kooliperet, kus valitsevad hoolivad suhted. Meie koolis on just selline sisekliima – ausalt! Võite ükskõik kellelt meie koolis küsida! Kuidas seda saavutada või kuidas meie selle saavutasime? Ma ei taha mõjuda pateetiliselt, aga mulle tundub, et me armastame oma kooli, ja keda armastad, sellest hoolid. Lisaks väga hea juhtimine, sõbralik ja motiveeritud õpetajaskond, meil tehakse huumorit ja saadakse sellest aru, mistõttu töötegemine on efektiivsem. Kui suhted kollektiivi sees on korras, siis see kandub ka õpilastele. Ilma liialdamata – inimesed on meil kõrges hinnas,” kinnitab Tiina Brock.
Aasta kooli konkurssi korraldavad haridus- ja noorteamet ja haridus- ja teadusministeerium. Aasta kool on osa haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursist. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
