Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%).
Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%, teatas statistikaamet.
Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid sellel tegevusalal keskmiselt rohkem kui mehed,“ täpsustas Saagpakk. Ta lisas, et madal palgalõhe oli ka järgnevatel tegevusaladel: veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (3,6%), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (5,9%), kinnisvaraalane tegevus (6%) ning avalik haldus ja riigikaitse, samuti kohustuslik sotsiaalkindlustus (6,5%).
Keskmine brutotunnipalk on naistel 10,67 eurot, meestel 12,29 eurot
„Kõige kõrgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised 16,3 eurot tunnis. Finants- ja kindlustustegevuses teenisid mehed 20,7 eurot ja naised 15,4 eurot tunnis,“ ütles analüütik.
Kõige madalam brutotunnipalk oli nii mees- kui ka naistöötajatel majutuse ja toitlustuse tegevusalal – vastavalt 8,4 eurot ja 7,1 eurot.
Analüütik lausus, et palgalõhe on Eestis alates 2011. aastast vähenenud 9,7 protsendipunkti võrra. „Brutotunnipalk on tõusnud nii mees- kui ka naistöötajatel viimase 13 aastaga üle 6 euro – vastavalt 6,6 ja 6,3 eurot,“ sõnas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: peame vähendama soostereotüüpide mõju ja suurendama läbipaistvust
„Sooline palgalõhe on ühiskonna üldise soolise võrdsuse indikaator,“ tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eva Liina Kliiman. Ta lisas, et naiste ja meeste keskmise töötasu erinevusel on ka väga praktilised negatiivsed tagajärjed, sest palk mõjutab meie heaolu mitte ainult käesoleval hetkel, vaid ka tulevikus. Tänasel ebavõrdsusel on otsene mõju näiteks erinevatele hüvitistele ja ka pensionile.
„Selleks, et sooline palgalõhe väheneks, peame vähendama soostereotüüpide mõju naiste ja meeste valikutele ning võimalustele ja suurendama palkade läbipaistvust. Oluline on ka see, kuidas me ühiskonnana väärtustame ja tasustame hooletöö valdkondi nagu haridus, hooldus ja tervishoid. Selles vallas tehtava töö tasustamine sõltub suures osas aga poliitilistest otsustest,“ tõdes ta.
Ettevõtted saavad palgalõhet ise analüüsida
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös statistikaametiga loonud ettevõtjatele digitaalse tööriista Palgapeegel, millega saavad tööandjad lihtsasti tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas oma ettevõtte palgalõhesid analüüsida. Palgapeegel kasutab registriandmeid ja tööandja ise andmeid sisestama ei pea.
Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
