Möödunud nädalal toimunud liiklustalgutel lõi politsei kontakti 2669 kiiruseületajaga kokku 1726 kohas üle Eesti, millest liiklejaid ise korravalvuritele teada andsid.
Eelmise nädala talgutel osales 1057 politseiniku, kes kontrollisid 1726 kohta üle Eesti, millest liiklejad eelnevalt liiklustalgud.ee veebilehel teada andsid. Politsei fikseeris talgunädalal neis kohtades 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusalast rikkumist.
Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole juhtide käitumine liikluses oluliselt muutunud. „Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse kohati isegi enesestmõistetavaks. Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, siis selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust, pigem tuleneb oskamatusest oma aega planeerida,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kõige sagedamini ütlevad kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire. Näiteks tabati Tallinna ringteel esmase juhiloaga autojuht, kelle kiiruseks mõõdeti 148 km/h. Kiiruseületaja põhjendus oli lihtne: ta jääb kooli hiljaks.
Leidus ka kohati absurdseid vabandusi. Näiteks Tallinnas ütles üks juht, et sõitis lubatust oluliselt kiiremini, sest kuivatas autot pärast pesulas käimist.
„Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,“ sõnas Loigo.
„Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,“ kirjeldas Loigo südamlikku žesti.
Kogukonnaliikmed olid tänavu ka iseäranis aktiivsed liiklusohtlike kohtade esitamisel politseile ning nii tuli neid tänavu rekordarv. „Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,“ sõnas politseinik.
Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu ka kõigele muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.
Politseinik tõi välja, et kui liiklustalgude nädalal olid ilmaolud veel üsna talvised, siis alates sellest nädalast on ilmad läinud kevadiseks ning linnapilti lisandub hulgaliselt kaherattalisi. „Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega“, sõnas Loigo.
