Lõppes ametlikult mööda Eestit rännanud ettetantsimise maraton ning suvisele tantsupeole pürginud tantsurühmad said teada oma tulemuse.
Seekordne piirkondade põhine pidu seab fookusse paikkondliku identiteedi. Selline piirkondlik lähenemine on võrreldes varasemaga võimaldanud kaasata Eesti eri paigust rohkem tantsijaid kui kunagi varem.
Tänavuse tantsupeo ülesehitus on varasematest erinev – väljakul ei ole ainult traditsioonilisi liike, vaid iga piirkond kannab tantsudena ette oma paikkonna tavad ja traditsioonid. XXI tantsupeo „Iseoma“ pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul jutustab tantsupidu lugu suguvõsa kokkutuleku teekonnast, kus igal piirkonnal on rääkida iseoma lugu.
„Minu nägemuses tuleb sellest üks lustlik ja rõõmus pidu, kus igaüks leiab äratundmisrõõmu,” ütles Reimann. “Olen tänulik iga piirkonna tantsujuhtidele, kes on teinud suurepärast tööd ning välja toonud oma paikkonna tavad ja traditsioonid, tantsud, laulud, mängud ja pilliloodki. Samuti olen südamest tänulik kõigile tantsujuhtidele ja tantsijatele, kes meiega selle pika maratoni on kaasa teinud. Olles näinud kõikide piirkondade tantse, võin kinnitada, et piirkonnad on tõesti omanäolised ning tuleb vaatemänguline pidu.“
Tantsupeol on Eesti jagatud kaheksaks piirkonnaks. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Lääne-Harjumaa moodustavad Lääneranniku piirkonna, mida esindab tantsupeol 1216 tantsijat, neist 389 Läänemaalt (28 kollektiivi). Tegu on esialgse teabega. Täpne osalejate arv selgub juunis, kui on toimunud kõikide peole tulijate akrediteerimine.
Lääneranniku liigijuht Rauno Zubko: „Kui alustasin Lääneranniku lavastuse loomist, arvasin, et tunnen oma kodukandi tavasid, tantse ja muusikat põhjalikult. Tegelikult süvitsi minnes oli palju uut avastamist ja see protsess oli väga hingekosutav.“
„Eesti on küll väike oma pindala poolest, kuid hingelt ja kultuurilt tohutult suur. Meie rikkuseks on, et igal piirkonnal on oma lugu ja eripära, mida näidata. Tantsupeo lavastusse jõuavad vaid väikesed killud sellest rikkast pärandist ja identiteedist, mille oleme esivanematelt pärinud ning mille hoidmine on nüüd meie vastutus,” rõhutas Zubko.
„Lääneranniku repertuaarist leiab nii keerukust kui ka mängulisust ja krutskeid, mis on meie kandi inimeste loomusele omased,” rääkis Zubko. “Näiteks tants „Lääneotsa valsid“ koosneb kolmest eri osast: saarlaste „Mustjalamadal“ nõuab kehakooli arendamist väärikaks esituseks; hiidlaste „Hiiuvalsis“ on kurikuulus tõste, mis vajab partneritunnetust ja laitmatut koostööd; Läänemaa „Kasari laudpõranda“ osa aga eeldab rühma ühist koostoimimist. Lisaks tantsivad segarühmade naised seekord „Lambapesu mängu“ koos lasterühmadega. Tavaliselt on esile tõstetud isade ja poegade suhted, kuid mina tahtsin lavastuses näidata ema ja lapse kooskasvamist. Rannikurahvale oli tavaks see, et mehed olid pikalt merel ja laste kasvatamine jäi peamiselt pereemade ülesandeks. Meie lavastuses tulevad kohe ka isad koju – ja toovad kaasa väikese üllatuse,” avas Zubko lavastuse temaatikat.
Tantsupeo pealavastaja sõnul on kõige tihedama sõela läbima pidanud naisrühmad ja võimlejad – nii on see paraku olnud iga tantsupeoga. Samas rõõmustab teadmine, et seekord õnnestus väljakule mahutada kolmandiku võrra rohkem naisrühmi, et rohkem tublisid naistantsijaid saaksid peost osa.
„Tantsupeo etenduses on naisrühmad Miiad ja Maid,” lausus Reimann. “Mai roll on olla meie suguvõsa kokkutuleku perenaine, kes kõik korraldab, ettevalmistab ja lahkusega kalleid külalisi ootab. Miiad on meie oma Eesti naised, rannatuulest ja meresoolast karastunud, kes teavad, et päikese järel käib ikka käre pakane, igal asjal on oma põhjus ja kõigele leidub alati lahendus. Usun ja loodan, et kõik need tublid rühmad, kes sel korral tantsuväljakule ei mahtunud, esitavad tantsupeoks õpitud repertuaari kohalikel sündmustel ja mujalgi. Samuti ootame kõiki tantsijaid, kes eelproovid kaasa tegid, aga peole ei jõudnud, osa saama tantsupeo peaproovi etendusest.”
Kokku on laulu- ja tantsupeo eel üle Eesti toimunud ja veel toimumas 550 maakondlikku eelproovi. Kui tantsurühmad saavad praegu oma ettetantsimise tulemustest teada, siis laulupeo eelproovid vältavad oluliselt pikemalt ning koori ja orkestriliikide juhtide teekond läbi Eesti kestab veel enam kui kuu aega.
Ettelaulmistel ja -mängimistel head tulemust näidanud koorid ja orkestrid saavad tagasiside kohe pärast ettemängimist ning nendel, kellel ettelaulmine või ettemängimine niivõrd sujuvalt ei läinud, tuleb oodata, kuni kõik kollektiivid on oma soorituse teinud ehk 22. maini, mil kunstiline toimkond langetab otsused peol osalevate kollektiivide lõpliku nimekirja osas. Samuti selguvad maikuus ka rahvamuusikute ettemängimiste tulemused.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3. – 6. juulil Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
