81% Eesti elanikest on nõus kandma rahvarohketes avalikes kohtades kaitsemaski, selgub Turu-uuringute värskest küsitlusest.
Peamise kaitsemaski kandmise põhjusena nimetavad inimesed enda kaitsmist nakatumise eest (57%), teiste nakatamise vältimist (48%) või peavad seda üheks võimaluseks, kuidas hoida lahti kaubanduskeskused ja toitlustusasutused (29%). Vaid 15% elanikest ei ole mingil juhul nõus kandma rahvarohkes avalikus kohas kaitsemaski ning 4% ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.
Turu-uuringute AS-i sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et maski kandmise olulisis nii enda kui teiste inimese tervise kaitsmise huvides on Eesti inimeste teadvusse jõudnud ja selle kandmist võetakse enamiku inimeste poolt juba loomuliku nähtusena.
Toetus kehtivatele meetmetele püsib jätkuvalt kõrge: igati asjakohaseks peab neid 60% elanikest, toetus meetmete leevendamisele on aga kasvanud üle Eesti ning seda soovib 23% (kasv +12%), 15% peab endiselt vajalikuks meetmete karmistamist. Kõige kõrgem ootus meetmete leevendamisele 25-49 vanuste elanike seas.
Kodus püsivate inimeste hulk on vähenenud: 54% püsib kodus ja väljub vaid erandkorras (langus 8%), lisaks 6% püsib karantiinis. Suurenenud on väljas liikuvate elanike osakaal (39%), enamus väldib seejuures rahvarohkeid kohti ning väljas liikujate seas nimetatakse peamiste põhjustena märgitakse toidu või ravimite ostmist (74%), värske õhu hingamist (62%) ning tööl käimist (42%).
74% Eesti elanikest järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku pidurdamise juhiseid (langus 5%) ning 17% järgib neist enamust. 5% inimestest ütleb, et järgib vaid mõningaid juhiseid ning vaid 3% ei tee midagi erilist. 90% elanikest teadvustab endale, et oma käitumisega saavad nad ära hoida sõprade või lähedaste tahtmatu nakatamise ning 79% tunneb muret, et keegi teine võib endale teadmata neid nakatada.
59% elanikest tunnetab koroonaviirusega seonduva olukorra mõju enda või pere sissetulekute vähenemisele. Nende seas, kelle sissetulek on vähenenud, vaid 32% arvab, et nemad ise või nende perekond võivad saada vajadusel tuge kohalikult omavalitsuselt ning pea neljandik (23%) ei oska sellele küsimusele vastata.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2059 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus kuuendat korda.
