Terviseamet on tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele nr 1, et olla valmis koroonaviiruse võimalikuks laiemaks levikuks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.
„Terviseameti laboris on praeguseks tehtud enam kui 350 COVID-19 testi ja tuvastatud 13 haigusjuhtu. Kuigi seni on leidnud kinnitust vaid üksikud Eestisse sissetoodud haigusjuhud, peame olema valmis haiguse laiemaks levikuks elanikkonnas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Oleme viimastel nädalatel tõstnud veelgi tervisesüsteemi ja ametkondade valmisolekut. Tunnustame kõiki inimesi, kes on vastutustundlikult järginud terviseameti antud soovitusi ja sellega hoidnud nii enda kui teiste tervist. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma haigestununa nende külastamisest.“
Tervishoiu valmisoleku esimesest tasemest lähtuvalt on aktiveeritud vähendatud koosseisuga kiirabi lisabrigaadid, et teenindada väljakutseid seoses COVID-19 kahtlusega ning antud kiirabipidajatele ja haiglatele korraldus võtta kasutusele olemasolevad isikukaitsevahendite varud.
„Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistatud kõikide haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, oleme sõlminud Eesti tootjaga hankelepingu respiraatorite varu täiendamiseks, samuti osaleme Euroopa Liidu liikmesriikide isikukaitsevahendite ühishankes,“ ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Lisaks terviseameti laborile on praegu neli Eesti haiglat loomas COVID-19 testimise võimekust, et vähendada testimise koormust ja avastada uusi juhte võimalikult kiiresti.“
COVID-19 testimise võimekust laiendatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu haiglasse. Praegu on Eestis COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti ja SYNLABi laborites.
„Oleme hinnanud voodikohtade, sh intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et toime tulla ka koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada,“ lisas Merike Jürilo.
Lisaks on saanud ravimiamet ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate ravimivarude loomiseks.
Tervisesüsteemi valmisoleku tasemete määruse kohaselt on tervishoiul kolm valmisoleku taset:
- tase 1 tähendab, et on reaalne oht kriisi tekkimiseks;
- tase 2 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate raviasutuste tavapärase abi osutamise võimekuse;
- tase 3 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte raviasutuste abi osutamise võimekuse.
Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal.
Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid.Lisainfo: www.koroonaviirus.ee
