Häirekeskusse helistatakse aastas umbes 100 000 korral telefonidelt, mille asukohta on raske või võimatu määrata. Tänavu suvest muutub helistaja asukoha tuvastamine täpsemaks, kirjutab värske Maaleht.
Häirekeskusse helistatakse aastas ligi miljon korda. Enamikul juhtudel näitab arvuti päästekorraldajale kaardil helistaja täpset või umbkaudset asukohta, kuid mitte alati ei ole see nii. Mitmekümne tuhande kõne puhul ei teki arvutiekraanile mingisugust asukohamärge.
See võib abivajajani jõudmise aega pikendada. Eestis on palju sama nimega paiku, helistajad võivad olla paanikas, šokis või vigastatud ning ei suuda ise oma asukohta päästekorraldajale kirjeldada. Seepärast aitabki päästetöötajaid mobiilne positsioneerimine.
Kuna mobiiltelefonidest saab numbril 112 hädaabikõne teha ka ilma sim-kaardita, siis seda võimalust paljud kasutavadki. Sim-kaardita helistajate veebipõhine asukoha määramine on aga kas raskendatud või üldse võimatu.
Teised värske Maalehe teemad:
- Rakveres valmiv kolosseum mahutab kolmandiku linlastest
Kui suur siis ikkagi on hiigelsuurena näiv Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus, kuhu on kavandatud 4200 + 1500 istekohta? Lisaks eraldi 800kohaline amfiteater. Mida sellega üldse peale hakata? Millised üritused on juba tulemas? Mis teeb uhiuue keskuse ainulaadseks kogu Eestis? Sellest saate ülevaate värskest Maalehest.
- Metsaökoloog Asko Lõhmus: metsaistutamise toetamise kaudu soodustatakse kunstlikult lageraiete tegemist
Jääb saladuseloori taha, kas metsasõda oleks puhkenud ka ilma metsabioloog Asko Lõhmuseta. Teistsugune oleks see kindlasti. Tema ideed, kuidas metsamajandamist muuta, et looduse antud piirides püsida, on üsna radikaalsed. Mari Kartaule antud intervjuus pakub ta ühe ideena kehtestada metsaomanikele keskkonnatasud.
- HÄIREKESKUSE TULEVIK tehisintellekt tuvastab hädaabikõne kuulates infarkti
Alates 30. juunist hakkab liiklusõnnetuste puhul katselahendusena päästekorraldajale abi pakkuma tehisintellekti programm, mida eestipäraselt kutsutakse kratiks. Tehisintellekt hakkab tulevikus enamatki tegema, näiteks Taanis juba tuvastab hädaabikõne kuulates helistajal infarkti.
- Ajalooliselt soe talv – rannikumeri pole kordagi jäätunud
See, et tänavu pole Eesti rannikumeri püsivat jääkatet saanud, jätab jälje inimeste tegemistele, aga pöörab pea peale ka loomade ja lindude elu. Ivar Soopan käis kanuuga merel olukorda vaatlemas.
- Mihkel Smeljanski, naljariided kuulsuse pärast seljas
Saatus tegi Mihkel Smeljanskile selle vingerpussi, et lasi tal sisuliselt laval surra. Või mida muud see tähendab, et mees lahkub igaviku teele just siis, kui kogu Eestile on teada antud: vabariigi president tunnustab teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
- “Sina siin! Meie mõtlesime, et sured ära.” Just sellepärast alustas MARGUS SAAR “Iseolemise” saadet
Margus Saare (52) töökabineti seinal on 1992. aastal tehtud foto üheksa toonase ETV programmidiktoriga. Nüüdseks on ta neist ainus, kes ikka veel Eesti Televisioonis töötab – AK uudisteankruna ja saatejuhina. Margusega käis kohtumas Maire Aunaste.
- Arhitekt ehitas garaažide keskele väikese elumaja
Tiit Sild on arhitekt, kes armastab puitu ja mõtleb “kastist välja”. Tartus vana garaažikooperatiivi boksi asemele ehitatud elumaja on nii uudne, et ametnikud ei oska selle asjus seisukohta võtta. Maalehes on fotogalerii, kus saab näha, kuidas on võimalik 20 ruutmeetrile rajada üllatavalt ruumikas aastaringselt kasutuskõlblik kodu.
- Hiiumaa mahetalunik võitis kõrgeima astme kohtus keskkonnaametit
Riigikohus otsustas, et poollooduslikke kooslusi hooldavaid põllumehi ei tohi toetuse saamise lisatingimustega üle koormata.
- Mis juhtus Sipsikuga?
Vastvalminud “Sipsiku” film tõi kuuldused Sipsiku surmast ja jagas rahva kahte leeri – kellele meeldis, kellele ei meeldinud. Sellist draamat ei osanud vist keegi oodata. Maaleht uuris, miks nii juhtus.
- Tarmo Noop: tervislikkus on muutunud õlle tootmisel kõige olulisemaks
“Kui ma 22 aastat tagasi esimesel päeval tööle tulin, astus kabinetti valges kitlis naine ning pani ühtegi sõna ütlemata mu ette kaks pudelit õlut. Ja hakkas ise ära minema. „Kuulge, mis need on?“ küsisin. „Meil on täna villimise päev – kõik saavad kaks pudelit,“ vastas naine. Selle nalja lõpetasin tehases kohe ära,” räägib Tarmo Noop õllekultuurist rääkivas loos Maire Aunastele.
- Soela väin: miks otse minna, kui ringi saab
Vanade veeteede skemaatiliste kaartide joonistamisel on millegipärast tavaks saanud ignoreerida Soela väina. Ja seda teevad mitte ainult Eesti ajaloolased. Viikingid ise üsna ilmselt Soela väina ei vältinud. Karl Kello uuris miks?
Loe pikemalt Maalehest.
