Korteriühistute seas värskelt läbi viidud uuring näitab selgelt, et paljud korteriühistud pole kaalunud kompostimist, sest ei näe selleks vajadust või nõuet omavalitsuse poolt. Samas need korteriühistud, kes on kompostimisele mõelnud, toovad kompostimisega alustamise takistusena välja ühistu liikmete huvipuuduse ja kompostrite kõrge hinna.
Siiski enam kui pooled ühistutest soovisid osaleda kompostrite ühisostul või saada infot kompostrite sooduspakkumiste kohta, mis näitab huvi kompostimisega alustamise vastu.
„Eestis on palju selliseid kortermaju, kus ühine kompostimine toimib ilma suuremate probleemideta“, ütles Angela Hollo, Kompostiljoni teavituskampaania eestvedaja. „Nende näitel julgen väita, et kompostimine on võimalik kõikides kortermajades, olenemata asukohast, suurusest või aia olemasolust. Kompostimisega alustamiseks on vaja enamikes korteriühistutes lihtsalt head pealehakkamist ja kellegi initsiatiivi,“ lisas Hollo.
Paljud korteriühistud leidsid, et kompostimine nõuab pühendumist ja tihti ei leia ühistust inimest, kes tahaks kompostimise enda südameasjaks võtta. Seetõttu enam kui pooled korteriühistutest on huvitatud kompostimise teenusest, mis sisaldaks kompostikasti ülespanekut, selle hooldust, kontrollimist ja kompostmulla eemaldamist.
„Siin tasuks riigil ja omavalitsustel mõelda, kuidas toetada kompostimisega alustamist. Biojäätmete kompostimine nende tekkekohas on kindlasti parimaid lahendusi biojäätmete käitlemisele ning riigil ja omavalitsustel tasuks mõelda, kuidas seda omalt poolt soodustada. Variante siin on mitmeid, näiteks toetada kompostrite ostmist, suurendada inimeste teadlikkust läbi koolituste jne.Samuti on selgelt turul huvi kompostimisteenuse vastu, mida saaks samuti omavalitsus arendada koostöös kohaliku kogukonnaga,“ ütles Kompostiljoni algataja Anneli Ohvril.
Tulenevalt Euroopa Liidu jäätmepoliitikast muutub hiljemalt aastal 2023 Eestis biojäätmete sorteerimine kõikjal kohustuslikuks. Sellest lähtuvalt viis Kompostiljon ja Korteriühistute Liit 26. septembrist kuni 7. oktoobrini läbi uuringu, et leida vastused, kas ja kuidas toimub kompostimine korteriühistutes, millised on peamised takistused ja milline on valmisolek kompostimisega alustada. Uuringust võttis osa ligi 230 korteriühistut üle Eesti.
Kompostiljoni algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni algatust veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI GO Koda. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
