Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Läänemaa oli maakondade seas saagikuselt 12. kohal.
Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni. Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni.
Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77% suurem kui 2018. aastal ja 6% parem kui 2015. aastal, kui ilm samuti põllumehi hoidis. Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus.
Rekordsaagi tulemusse andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit. Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.
Maakonniti lõi teraviljasaak rekordeid enam kui pooltes maakondades. Keskmine saagikus varieerus 3,2 tonnist Ida-Virumaal ja 3,4 tonnist Hiiumaal kuni 5,3 tonnini Jõgevamaal, seejuures oli nii Hiiumaa kui ka Jõgevamaa tulemus kõigi aegade parim.
Pinna ja saagikuse arvestuses kujunes suuremaks kui kunagi varem ka kaunviljade ning talirapsi kogusaak, mis oli vastavalt 111 000 ja 148 000 tonni. Kaunvilja kasvupind oli 43 000 hektarit ja see on nagu rapsi ja rüpsi kasvupind viimasel kahel aastal vähenenud. Talirapsi ja -rüpsi kasvupind aga on suurenenud 51 000 hektarini ning see moodustas rapsi ja rüpsi kogupinnast juba 71%. Kaunviljade ega talirapsi hektarisaak siiski ei ületanud 2015. aasta suurepärast taset, see oli vastavalt 2,6 ja 2,9 tonni.
Enamiku põllukultuuridega sarnaselt oli aasta soodne ka kartulile ja avamaaköögiviljale. Kartuli kasvupind, mis oli kaua vähenenud, suurenes 5300 hektarile ja keskmiseks hektarisaagiks kujunes rekordiline 22,6 tonni. Senini parim saagikus on olnud 2015. aastal, kui korjati 20,1 tonni kartuleid. Kartulitoodang elaniku kohta oli 91 kilogrammi, mis tähendab Eestis kasvatatud kartulisaaki jagatuna rahvaarvuga. Konkurentsitult suurimad kartulikasvatajad olid Tartu-, Viljandi-, Võru- ja Harjumaa. Avamaaköögivilja kasvupind on küll viimasel kahel aastal vähenenud, kuid hektarisaak 24,8 tonni oli viimase kaheksa aasta suurim.
