Alates pensionireformist on Eesti inimesed teisest sambast välja võtnud üle 1,5 miljardi euro, millest enamik läks tarbimisse või laenude tagasi maksmiseks. Millist numbrit näeks need inimesed täna oma pensionikontol, kui see raha oleks pensionifondi kasvama jäetud?
Pensionikeskuse arvutatud Eesti pensioniindeks (EPI) näitab, et ainuüksi kahe viimase aastaga on pensionifondidesse investeeritud raha oluliselt kasvanud. Perioodil 2022 august kuni 2024 august saavutasid siinsed pensionifondid EPI järgi keskmiselt 17-protsendise tootluse.
Asetame selle numbri kohe ka konkreetse näite konteksti. Keskmine II sambast lahkuja võttis 2022. aastal välja ligi 8000 eurot, millest jäi pärast tulumaksu tasumist alles 6400 eurot. Täpselt kaks aastat tagasi oli keskmine palk 1641 eurot, millest pensionisambasse läks automaatselt 32,8 eurot ja millele riik lisas veel 65,6 eurot.
Seega, kui väljuja oleks jätnud toona 8000 eurot kaheks aastaks kasvama ja jätkanud igakuiste automaatsete sissemaksetega, näeks ta oma pensionikontol hetkel EPI tootluse järgi 12154 eurot, mis on välja võetud netosummast ligi kaks korda suurem.
Swedbanki pensionifondide portfellihalduri Ene Õunmaa sõnul näitab pensionikeskuse statistika, et raha võib teises sambas juba paari aastaga tublisti kasvada. „Kuna teise sambaga on pärast selle välja võtmist võimalik taas liituda alles kümne aasta pärast, võib selle ajaga ilma jääda üsna korralikust tootlusest,“ sõnas ta.
Õunmaa tõdes, et kahe vaadeldud aasta sisse mahtus küll lühiajalisi langusperioode, ent regulaarsete sissemaksete toel lõikab inimene ka sellest kasu. „Pensionifondid on mõeldud pikaajaliseks investeeringuks ja seega ei tasu ennast väiksematest turuvõngetest häirida lasta,“ ütles Õunmaa.
„Pensioniraha on mõeldud ikka pensionipõlveks ja tööeas peaks see olema viimane õlekõrs. Kui see ära kasutada, siis pole enam ka seda viimast õlekõrt ja pensionieas oled ühest väga olulisest sissetulekuallikast ilma,“ lisas Õunmaa.
