Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Eesti
  • Varia
  • Tarbija
  • Reklaamtekst
Avaleht Tarbija

Võltskontode buum: sotsiaalmeedia sõbrast võib kergelt saada vaenlane

Läänlane
01/03/2024
A A
0
Foto: Pexels.com

Foto: Pexels.com

Jaga FacebookisJaga Twitteris

Internetikeskkondades püüavad edukalt ohvreid skeemid, mille õnge on läinud tuhanded inimesed. Kuidas end kaitsta ja mida tähele panna?

Levinud pettused, millega jäetakse mulje kellelegi annetuste kogumiseks, et katta inimese meditsiinikulu. Samuti ringlevad sotsiaalmeedia platvormidel õnneloosi pettused, mis püüavad osalejaid ahvatlevate kinkidega; pahavara rünnakud, kus laetakse oma seadmesse pahaaimamatult mõni viirus. Samuti tööpakkumised, mis koguvad andmeid või meelitavad petuskeemidesse osalema ning romantikapettused, mille tagajärjel kaotab inimene oma raha ja saab südamevalu.

Kõikide nende skeemide ühisosa peitub võltskontodes, mille vundamendile petustrateegia oskuslikult üles ehitatakse.

LOE KA:

Politsei pidas kinni petuskeemis osalenud kulleri

Läänemaa elanik kaotas petturitele ligi 7000 eurot

Kuidas saada aru, et tegu on võltskontoga?

Kutse on saatnud teie jaoks täiesti tundmatu isik – kui te ei tea isikut profiilipildi ega nime järgi, ei tasu kutset vastu võtta.

Analüüsige detailset infot, mida konto omanik enda kohta jagab. Petukontode tunnuseks on see, et infot kasutaja kohta leidub pigem vähe ning see on enamasti mitte midagi ütlev. Enamikel petukontodel on aga suhtestaatuse määratlus – sageli kas vallalised, lahutatud või lesed, mille ajendil saavad kurjategijad kurta oma rasket saatust, mis vastaspooles kaastunnet tekitab, andes seejuures lootuse, et inimene on vaba uueks suhteks.

Tehke kontol jagatavatele fotodele otsing Google Search’i abil. On harv juhus, kui keegi petturitest postitab palju pilte. Olemasolevatesse piltidesse tasub suhtuda aga kriitiliselt. Piltide postitus on vägagi sõltuv sellest, kui palju nad ühe isiku kohta internetikeskkonnast fotosid leiavad ning neid kasutada saavad. Tihti põimitakse kontole ka pilte loodusest või loomadest, mille leidmine internetist on märksa lihtsam. Samuti kasutavad kurjategijad pilte, mis on tugevalt ümber töödeldud või tehisintellekti abil koostatud.

Vaadake konto ajalugu ja eluiga. Lühikese ajalooga kontod on pettuse tunnusmärk. Siiski tuleks kriitilist analüüsida ka kontosid, millel on pikem ajalugu. Sellised kontod võivad olla sageli kellegi teise konto järgi tehtud või varastatud.

Ühiste sõprade puudumine. Kui isikuga juhtub olema mõni ühine tuttav, tasuks konto õigsus üle kontrollida eelnevalt välja toodud parameetrite järgi, sest ka ühiste sotsiaalmeedia tuttavate kontosid võidakse järgi teha või halvimal juhul varastada.

Kurjategijad on hakanud tegutsema fokuseeritumalt, vastavalt sellele, millises riigis on sihtmärk, seatakse üles ka püünis. Kui varajasemalt võis tunnuseks pidada ka nime, mis oli enamasti välismaine, kasutavad nüüd kurjategijad oskuslikult üldkasutatud Eesti nimesid.

Kuidas oma sotsiaalmeedia kontot kurjategijate eest kaitsta?

Hoidke oma konto piiratuna ehk muutke seadeid nii, et sissekandeid näevad vaid lubatud isikud ehk kontrollitud sõbrad. Postituste sisud annavad petturitele infot, mida skeemi tõmbamise tarvis kasutada. Avatud ja piiranguteta kontot on võimalik kloonida, mille tulemusel tehakse identne sotsiaalmeedia konto. 

Kasutage parooli, mis on turvaline. Parool ei tohiks olla tuletatav isiklikust informatsioonist, näiteks olla seotud teie enda- või lemmiklooma nime või sünniajaga. Erinevatel keskkondadel tasuks kasutada erinevad paroole, et kurjategijad ei saaks ühte keskkonda ligi pääsedes siseneda sama parooliga ka teistesse keskkondadesse, olgu selleks e-postkast või mõni teine rakendus.

Praegu on kurjategijate jaoks kõige magusamateks meepottideks enamasti just need kohad, kus on palju inimesi koos. Sotsiaalmeedia platvormidel või ostu-müügi keskkondades on võimalusi ohvreid leida lõputult. Tasub meeles pidada, et küberkeskkond ei ole nii turvaline, kui kujutelmates arvame.

Tagid: pettussotsiaalmeediatarbija
JagaSäutsu
Eelmine postitus

Patareiraadiost on saanud üks populaarsem elektroonikatoode

Järgmine postitus

Podcastid kui uus meelelahutusvorm

Samal teemal

Foto: Pexels.com
Eesti

Politsei pidas kinni petuskeemis osalenud kulleri

25/04/2025
Foto: PPA
Krimi ja pääste

Läänemaa elanik kaotas petturitele ligi 7000 eurot

23/04/2025
Foto: PPA
Krimi ja pääste

Läänemaa elanikult peteti välja 790 eurot

10/04/2025
Swedbanki alustavate ettevõtete valdkonnajuht Astrid Maldre. Foto: Swedbank
Tarbija

Sotsiaalmeedia – ajaraisk või äri eduks vajalik platvorm?

07/04/2025
Ruuter. Foto: Pexels.com
Valitud

Venemaalt pärit ruuter saatis tuhandeid SMSe, tagajärjeks tuhandeeurone telefoniarve 

02/04/2025
Foto: Pexels.com
Eesti

Kelmid petsid eelmisel aastal välja ligi 42 miljonit eurot

07/03/2025
Järgmine postitus
Foto: Pexels.com

Podcastid kui uus meelelahutusvorm

Palun logi sisse , et ühinda aruteluga
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Rubriigid

mai 2025
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  
« apr.    

© 2022 laanlane.ee

Cleantalk Pixel
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa

© 2022 laanlane.ee